Soovitus metsaomanikele: ettevaatust müümisel!

Kaido Kama
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kahte sorti erametsaomanikud. Foto on tehtud Karula Rahvuspargis, kus lageraieid ei tehta ja metsa majandatakse püsimetsana. Paremal on kohaliku mehe Arno Saaroni mets, kes juba paarkümmend aastat majandab seda metsa vana talupojatarkuse järgi. Vasakul on OÜ Valga Puu sanitaarraie nime all tekitatud harvik.
Kahte sorti erametsaomanikud. Foto on tehtud Karula Rahvuspargis, kus lageraieid ei tehta ja metsa majandatakse püsimetsana. Paremal on kohaliku mehe Arno Saaroni mets, kes juba paarkümmend aastat majandab seda metsa vana talupojatarkuse järgi. Vasakul on OÜ Valga Puu sanitaarraie nime all tekitatud harvik. Foto: Arvo Meeks / LEPM

Intensiivse metsaraie eestkõnelejad on väitnud, et erametsaomanikud on asunud oma metsamaad müüma hirmus, et eesseisev raiemahu piiramine vähendab nende vara väärtust. Sellele lisandub metsafirmade massiivne müügisurve – küll reklaamikampaaniatena, küll otsekontaktidena metsaomanikega (need teada ja tuntud helistamised). Huvitav, miks nemad ei karda osta sellist vara, mille väärtus väheneb?

Tegelikult peaks asi majandusseaduste järgi olema ikka vastupidi: kui midagi on vähe ja seda on raske kätte saada, siis hind tõuseb. Täpselt niimoodi toimus see Eesti puiduturul 2004–2007, kui raiemaht vähenes ja metsamaterjali hind läks järsult üles.

Kindlasti on üks käimasoleva hinnatõusu põhjusi muu hulgas ka see, et raiekõlblikku metsa ja metsamaterjali on järjest raskem kätte saada. Mida raskemaks see läheb, seda enam tõusevad metsamaterjali hinnad. Vähemalt seni, kuni sisseveetava materjali hind seda tasakaalustama ei hakka.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles