Kurioosum: lageraiete pindala arvestus

Kaido Kama
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lageraie Pärnumaal.
Lageraie Pärnumaal. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Võib ju arutleda ja vaielda selle üle, kas metsade tagavara on õigem hinnata lausinventeerimise või statistiliste meetoditega. Aga on täiesti arusaamatu, et me hindame ka aastast lageraiete mahtu statistiliselt. 

Mis võiks olla lihtsam kui pidada korrektset ülepinnalist arvestust, et kui palju metsa aasta jooksul maha raiutakse? Sellega saadi suurepäraselt hakkama ajal, kui kogu metsaarvestus toimus paberi peal, arvutusi tehti aparaadiga Feliks ja tänapäevastest tehnilistest võimalustest ei osatud undki näha. Ja seda arvestust peeti komakoha täpsusega.

Praegu võime aerofotodelt vaadata ühe puu täpsusega, kas see puu seisab veel püsti või on maha murdunud. Meil on olemas nüüdisaegsed infosüsteemid. Ja ometi hindame aasta jooksul lagedaks raiutud alasid proovitükkide meetodiga.

Äsja avaldatud SMI andmete järgi raiuti 2017. aastal lagedaks 32 000 ha ning selle tulemuse statistiline viga on +/– 17,34 protsenti. Seega ütlevad kõige uuemad ja täpsemad riiklikud andmed, et möödunud aastal tehtud lageraie pindala jääb 27 000 ja 38 000 hektari vahele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles