Vastukaja: langetustraktorid ja raielangi suurus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Peedu veski juures raiutakse metsa.

FOTO: Sille Annuk

Maailmas pole midagi uut. 25. mail 2018 «Kurioosumi» nime all ilmunud nupuke «Harvesterite suutlikkus» tuletab mulle meelde enam kui 45 aastat tagasi Postimehe veergudel (tollal kandis ajaleht Edasi nime) käinud diskussiooni väljamelioratsioonist, ainult et siis oli kõne all Eesti põllu suurus, nüüd räägitakse raielangi suurusest.

Argumendid ja mõtteviis olid täpselt samad.

Tollase diskussiooni käivitas Eesti Põllumajanduse Akadeemia dotsent Koit Alekannu ajalehes Edasi ilmunud artiklisari «Maaparandus ja maastikukujundus» (Edasi 10.–12. oktoober 1972), mille läbiv mõte oli, et põllud peavad olema suuremad, muidu ei saa kasutada suure jõudlusega masinaid, metsatukkade ja hajali asuvate talude tõttu teevad masinad «ebaefektiivset tööd», masinatele kulub rohkem kütust ja tagavaraosi.

Tagasi üles