Tellijale
«Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Kuidas maismaa-ilm elukõlblikuks sai
/nginx/o/2018/06/13/7900239t1h2b3e.jpg)
/nginx/o/2012/04/11/1051002t1hc01c.jpg)
15. juuni 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meie sinise planeedi tekkimise algusest saadik on selle kivisel pinnal toimunud muutused, mida nimetatakse murenemiseks. Murenemise käigus muutuvad kivimite koostis ja omadused õhu, vee ja organismide toimel.
See võib toimuda puhtalt mehaanilise lagunemise teel, siis öeldakse selle kohta rabenemine. Kui peasüüdlaseks on keemilised toimingud, siis nimetatakse seda porsumiseks. Kui maapinna väikesteks tükkideks rebenemisel osalevad ka organismid, eelkõige bakterid ja taimed, ning ladestub orgaaniline aine, siis võime juba rääkida mullast. Maismaa kivimite pindmise kihi murenemises toimusid väga olulised muutused umbes 2,2 miljardit aastat tagasi seoses vaba hapniku tekkimisega mereelustiku kaasabil. Sellest ajast alates levib murenemiskoorikutes punane värv, põhjuseks rauarikaste mineraalide «roostetamine».