Tellijale
«Ma-ilm ja mõnda, mis seal sees leida on». Taimede raske elu (1)
/nginx/o/2012/04/11/1051002t1hc01c.jpg)
22. juuni 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alles said taimed marjamaale kolitud, kui uuesti igasugu jama peale hakkas. Et loomad kohe pärast taimi maismaale ronisid, ei imesta vist keegi. Algajasse globaalsesse maismaaökosüsteemi saabusid nad aga üllatavalt kiiresti.
Esimesena need, kes õppisid õhuhapnikku, seda ennemuiste ülimalt mürgist kemikaali, läbi tarvilike elundite hingamiseks tarvitama (loomadel nimetame neid kopsudeks). Igasugu kalad, lülijalgsed, mikroobid ja muu rahvas. Minu teada on olemas ainult üks loomahõimkond, keda maailmaookeanist ei leita, ülejäänud on kõik kindlasti alguse saanud merest. Selgituseks, hõimkond on väga suur taksonoomiline ühik, suuruselt eelviimane enne riiki. Näiteks meie teiega kuulume keelikloomade hõimkonda (loomariik), vihmaussid rõngusside hõimkonda, putukad lülijalgsete hõimkonda ja nii edasi. Tagasihoidlik ja edasipüüdlik hõimkond küüsikloomad on ainus, kes on ilmselt alguse saanud maismaal. Need tegelased on muide täiesti mõttetud metsakõdus elavad loomakesed, kelle puudumist maailmast keegi ei märkaks.