Ülevaateuuring: tänavune põud põhjapoolkeral on inimese põhjustatud
/nginx/o/2018/01/09/7471719t1he6d6.jpg)
21. august 2018, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/08/21/11301414t1h1dbf.jpg)
Selle suve karm põud ning ka möödunud aastate looduskatastroofid, nagu 2016. aasta suur põleng Kanadas, on nõnda karmid tänu atmosfääri ülaosas puhuvate tuulte raugemisele. Üha rohkem tõendeid viitavad asjaolule, et inimtegevus on otseselt nende tuulte vaibumise taga.
Mida vaiksemad on kõrgel atmosfääris, täpsemalt troposfääri ülaosas, puhuvad püsivad idasuunalised tuuled ehk Rossby lained, seda aeglasemalt muutub ilm maale ligemal. Kuid planeedi soojenedes need tuuled raugevad. Kuna Rossby ehk planetaarsete lainete põhjuseks on temperatuurierisus põhjanaba ümbruse ja madalamate laiuskraadide vahel, siis põhjapooluse soojenedes need tuuled enam endise tugevusega ei puhu. Kahjuks soojenevad põhjapoolsed alad proportsionaalselt rohkem, kui lõunas ja temperatuuride erinevus kahaneb, seletas olukorda Simon Wang Utah ülikoolist
Rossby lainete vaibudes muutub ilm ühetaolisemaks. Kliimateadlase Dim Coumou juhitud töörühm ennustab, et järgnevatel aastatel võib korduda samaväärne põud või hoopis esineda pikem vihmaperiood. Nõrgemate planeetaarsete lainete puhul ilm lihtsalt muutub vähem ning see teeb äärmuslikud ilmasündmused, nagu kestev kuumus, palju tõenäolisemaks. Coumou juhitud ülevaateuuringu kohaselt oli näiteks Kanadas Alberta provintsis 2016. aasta maist juunini lõõmanud metsa- ja maastikupõleng oli otseselt Rossby lainete muutuvast käitumisest põhjustatud. Ajakirjas Scientific Reports avaldatud tulekahju analüüs näitas, et spetsiifilise vormiga lained kõrgel troposfääris põhjustasid Albertas kuivuse, mille tõttu tuli pikalt ja laialt lõõmata sai.
Kuid Rossby lainete muutumisest mõjutatud kohti on maailmas veelgi. Arvata võib, et suvised mussoonvihmad muutuvad Indias tugevamaks ja kestavad kauem, kui seni. Sellel on omakorda mõju ümbritsevate maade ilmale. Ajakirjas Nature Communications avaldatud ülevaateuuringu uudsus seisnebki niiöelda puude taga metsa nägemises. Keskenduses nõndanimetatud Arktika faktorile uurisid autorid erinevate üksikute kliimategurite omavahelist mõju. Nii temperatuuri tõus, kõrgete tuulte raugemine kui äärmuslikud ilmastikunähtused ei ole teineteisest sõltumatud, vaid mõjutavad ning kahjuks ka võimendavad üksteist.
Coumou sõnul näitavad kogutud andmed ning nende põhjal loodud arvutisimulatsioonid näitavad, et kliima tulevikku võib kirjeldada tautoloogilise väljendiga «äärmuslikud äärmused». Kuigi andmed pole täiesti tõsikindlad, milline ennustus saakski olla, hindab Coumou, et Rossby lainete vaibumine teeb koostöös teiste teguritega selle kummalise olukorra tõelisuseks.