Kristjan Piirimäe: kuidas me Peipsi tagasi saame

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Autori hobused aitavad tõrjuda Peipsi roostikku.
Autori hobused aitavad tõrjuda Peipsi roostikku. Foto: Kristjan Piirimäe

Tartu ja selle ümbruse rahvas on oma valiku teinud: Peipsi on tähtis ja teda tuleb kaitsta. Samal ajal jääb see hiigeljärv Tartumaa inimestele raskesti ligipääsetavaks. Kui Kodavere ja Kallaste kandis leidub veel avatud randu, siis lõuna pool – Kolki (Kolkja), Kasepeli (Kasepää) ja Voronja (Varnja) kandis – katab järvekallast sadade meetrite laiuses roostik, mis tungib nii sügavale maismaale kui ka ülepea vette.

Roostikuga kaasneb paks mudakiht. Kalda poolt vaadates on järv jalutajale, suplejale, kalastajale ja paadisõitjale ligipääsmatu ja suletud. Järve poolt on kalda-ala raskesti ligipääsetav ja muidu sobimatu nii paadiga randuda soovijale kui ka kudema siirduvatele kaladele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles