Meeldiv üllatus: Eesti sood hakkavad kliimamuutuse puhul hoopis rohkem süsinikku salvestama

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Meenikunno raba.

FOTO: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Kuula artiklit

Täna avaldatud teadusartiklis selgitatakse Tartu Ülikooli sooteadlaste kaasabil, et soode poolt seotav süsiniku hulk sõltub geograafilisest asukohast.

See tähendab, et Eesti sood hakkavad kliimamuutuste tagajärvel senisest enam süsinikku salvestama ja leevendavad seeläbi kliimamuutuste negatiivset mõju, kirjutab ERR Novaator.

Sood on maailmas ja ka Eestis ühtedeks olulisemateks süsinikku siduvateks ökosüsteemideks, kus taimede poolt atmosfäärist seotud COtalletatakse osaliselt lagunenud taimejäänustena turbas tuhandeteks aastateks.

Soode globaalsest tähtsusest süsiniku sidujatena annab aimu seegi, et nad katavad vaid 5 protsenti maailma maismaast, kuid turbas on seotud ligikaudu kolmandiku kogu maismaa süsinikust. Et erinevatel laiuskraadidel avaldub kliimamuutuse mõju eri viisil ja ulatusega, ei ole varasemad uuringud globaalse mõju ja muutuste hindamisel olnud väga täpsed.

Rahvusvahelise teadlaste rühma, kus lõid kaasa ka Tartu Ülikooli teadlased, töö avaldati ajakirjas Nature Climate Change.

Tagasi üles