Taastuvenergia võib peatada maailma suurima kõrbe laienemise

Hans Alla
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto on illustratiivne.
Foto on illustratiivne. Foto: Neumann/Caro/Scanpix

Eelmisel nädalal avaldatud kliimamudelid näitavad, et rajades Sahara kõrbesse hiiglaslikud taastuvenergiapargid ei saaks ümberkaudsed vaid palju elektrienergiat, sellega võetaks kontrolli alla ka kõrbe laienemine. Arvestatava suuruse energiapargid mõjutaksid ilma nõnda, et Sahelis hakkaks tunduvalt rohkem sadama ning taimi kasvama.

Saheliks nimetatakse lõunapoolse savanni-maa ja Sahara vahele jäävat poolkõrbe, mis on jõudsalt kuivanud ning hääbunud, andes maad üha laienevale kõrbele. Tekkinud on nõiaring, poolkõrbe kidur taimestik ei püsi suhteliselt suuremas kuivuses enam elus ja seega ei suuda enam maapinda erosiooni eest kaitsta. Kuival erodeerunud pinnal ei saa aga uued taimed enam juuri kinnitada ning kõrbestumine saab veelgi hoogu juurde.

Varemgi on uuritud, kuidas Saharasse rajatud elektripargid mõjutaksid ümbritsevat kliimat, peamiselt selle võrra vähenenud süsihappegaasi hulka ja tuulekiirust arvesse võttes. Marylandi ülikooli teadlaste ajakirjas Science avaldatud mudelid on aga esimesed, mis konkreetselt uurivad tuule- ja päikeseenergiparkide mõju taimestikule.

Mudeleist selgub, et Sahara laienemise nõiaringi saaks ümber pöörata ning kõrb tagasi tõrjuda, seisab ülikooli teates. Nimelt mõjutaks arvestatava suurusega tuulepark Saharas puhuvate tuulte kiirust ning selle kaudu erosiooni määra Sahelis, tehes maapinna taimedele kindlamaks. Samuti tooksid tuulikud Saharasse rohkem niisket ja sooja õhku, suurendades vihma hulka kuni 0,25 millimeetrit päevas. Maailma ühes kuivemas kohas on tegemist märkimisväärse tõusuga. Juba praegu Sahelisse ehitatud tuulepargid on sademete hulka mõõtmiste järgi isegi veel rohkem tõstnud, kuni 1,1 millimeetrit päevas.

Tuulikute toodud soojad õhumassid vähendaksid ka kõrbe öist külma, mis teeks taimede elu lihtsamaks. Taimed omakorda seoksid nii pinnast kui niiskust, soodustades enamgi soojade ja niiskete ilmade esinemist.

Kuigi päikesepaneelid ei mõjuta õhu liikumist, on neilgi märgatav mõju kõrbe temperatuurile ja niiskusele. Päikesepaneelid vähendaksid heledast kõrbest tagasi atmosfääri peegelduvat kiirgust ehk albeedot ning mõjutaksid õhumasside temperatuuride erisusi. Selle tõttu liiguksid niiskemad ja soojemad massid Sahara ja Saheli pinnale lähemale, soodustades taimekasvu ning niiskuse püsima jäämist.

Sahara on ülisuurte tuule- ja päikeseenergiaparkide rajamiseks äärmiselt hea paik, kirjutavad teadlased. Kõrbes puhuvad märkimisväärsed tuuled ning päikesevalgusest ei jää samuti puudu. Sahara on ka suhteliselt lähedal suure energiavajadusega aladele nagu Lähis-Ida ja Euroopa ning kõrbest lõunas asuva Aafrika majanduse kasvades oleks elektrile kliente sealgi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles