Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ei ole rahul metsakaitsjate tegevusega poliitika kujundamisel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/09/20/11430534t1h9106.jpg)
Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu (EMPL) juhatuse esimehe Marek Kase sõnul peaksime metsanduse pikaajalistest plaanidest rääkides tegema rohkem koostööd ning lähtuma emotsioonide asemel teadmistest. Eesti Metsa- ja Puidutööstuste Liit ja kodanikualgatus Eesti Metsa Abiks osalevad mõlemad Eesti metsanduse arengukava koostamisel.
EMPL rõhutab oma teates, et: «Nimelt on Eesti Metsa Abiks koordinaator Linda-Mari Väli inimesena ainus, kes osaleb kõigis Eesti metsanduse arengukava töögruppides.»
«Mul on hea meel, et metsanduse arengukava koostamiseks on kokku toodud niivõrd erinevad osapooled - mets on Eesti jaoks tähtis teema ja vajab tõsist ning kvaliteetset arutelu. Kahjuks pole arengukava koostamise protsess olnud kaugeltki nii hea, kui võiks. Täna peame tegutsema olukorras, kus üks huvigrupp püüab argumentide lõppemisel oma eesmärke saavutada läbi koosolekutelt demonstratiivselt välja marssimiste ja piketiähvarduste. Metsanduse tulevikuplaanidest rääkides peame suutma teha koostööd ja kasutama emotsioonide asemel teadmisi. Peame ühiselt töötama selle nimel, et meie metsamaa pindala ei väheneks,» sõnas EMPLi juhatuse esimees ja töörühma liige Marek Kase.
Eesti metsanduse arengukava 2030 töörühm jaguneb omakorda sotsiaalse, majandusliku, ökoloogia ja kultuuri valdkonna alamtöörühmadeks. Töörühm kaardistab metsanduse valdkonna probleemid, lahendused ja eesmärgid, mis võetakse aluseks metsanduse arengukava 2030 algatamise ettepaneku koostamisel. Eesti Metsa Abiks on ainus organisatsioon Eesti metsanduse arengukava protsessis, mis osaleb kõikides töögruppides.
«Meie tänased otsused määravad selle, millised metsad on meie lastel- ja lastelastel. Tänasest Eestist on pool metsamaa ja oleme Euroopas absoluutses tipus loodukaitsealade mahu poolest. Paraku on suur osa meie metsast vananev või juba surnud. Oleme Euroopa tipus ka surnud puude arvukuses. Meie vastutada on see, et Eestis oleks ka 50 ja 100 aasta pärast ilusad ja tugevad metsad ning selle saavutamine eeldab teadmisi, tööd ja koostööd,» lisas Kase.