Tellijale
Marju Kõivupuu ristipuudest: osale ühiskonnast on loodus pelgalt ressurss, mida tuleb tarbida, teiste jaoks aga mitmekihiline väärtus (8)
/nginx/o/2017/03/03/6404823t1haada.jpg)
5. oktoober 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/10/04/11467501t1hd15a.jpg)
Lõuna-Eesti ristipuud ja ristimetsad on praeguseks suures osas maha raiutud. Räägime ristimetsade minevikust ja tulevikust muinsuskaitseameti juures oleva looduslike pühapaikade eksperdinõukogu esimehe, ristipuude kombestiku uurija, folkloristi Marju Kõivupuuga.
Eraldi ristipuudest ja eraldi ristimetsadest tuleb rääkida seetõttu, et tegemist on ühe vana traditsiooni veidi erinevate vormidega. Ristipuu on üksik puu, kuhu surnute mälestuseks on riste lõiganud kas üks perekond või ka suurema piirkonna rahvas – näiteks kuulus kolmesaja-aastane Laatre ristimänd, mis pärast ärakuivamist viidi Eesti Rahva Muusemi. Ristimetsad on aga kindlad metsatukad mingi kindla piirkonna külade surnuaiale viiva tee ääres. Ühe puu sees võib olla mitu risti ja samal ajal võib kadunukesele ristilõikamiseks ka eraldi ja uue puu välja valida.