Meie ületoidetud kodumeri

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Suvine tsüanobakterite vohamine Soome lahel. 

FOTO: earthobservatory.nasa.gov

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eelmises Läänemere-teemalises loos (vt 21. septembri keskkonnakülge) vaatasime otsa HELCOMi töö ja Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivi täitmisel tehtud hinnangutele, et saada ettekujutust, kui mürgitatud meie meri siis praegu on. Nägime, et mõni asi on aastatega paremaks läinud, kuid hõisata on veel vara ja puhta mere nimel tuleb veel tublisti tööd teha. Sel korral vaatame samade hinnangute alusel, kui eutrofeerunud ehk piltlikult öeldes ületoidetud on meie meri praeguse seisuga.

Muist vohama kippujaist on seejuures mürgised, sestap siis ka suviste õitsengutega kaasnevad hoiatused suplejaile. Hoolimata mürgisusest aga vähendavad sellised vohamised vee läbipaistvust, seetõttu halvenevad sügavamate veekihtide valgustingimused. Veel enam, surres vajuvad organismid põhja, kus neid lagundavad bakterid võivad ära tarbida kogu hapniku. Sügavates merepiirkondades kujunevad niimoodi hapnikuvabad väävelvesinikurikkad alad, kus kalad ega teised aeroobsed organismid enam elada ei saa. Eutrofeerumine mõjutab nõnda kogu ökosüsteemi.

Tagasi üles