Riigipuu vajab rammusat pinnast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Meie Eesti Riigikorralduse toimetaja Aimar Altosaar.

FOTO: Mihkel Maripuu

  • Riigireform pole mõeldav ilma vabatahtlike panustajate ja rohujuuretasandita.
  • Ettepanekud kõnetagu «rohujuurt» ja pinnast, millest meie riigipuu sai alguse.
  • Miks peaksid erakonnad need ideed ja lahendused valimisprogrammidesse võtma?
Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Meie riigipuu hakkas sirguma 19. sajandil kodusest pinnast, kultuuri- ja haridusseltsidest, vabatahtlikest ühendustest ja korjandustest, kohalikest omavalitsustest ja nende üleriigilistest ühendustest, mis panidki lõpuks aluse ka riiklikele institutsioonidele. Kodanikualgatusena hakkasime taastama ka omariiklust 1980. aastatel ning vabatahtlikku energiat jätkus uute riiklike institutsioonide loomiseni 1992–1995.

Eesti ühiskonna tugevust näitavad vabakondlik aktiivsus ja edukate ettevõtjate valmisolek tulla riigile appi, kui on näha, et poliitikud ja ametnikkond ei saa hakkama. Riigireformi Sihtasutus on ettevõtjaskonna ühiskonnatundliku eliidi algatus, mis sobib lääneriigile ja eristab meid idast, kus asju otsustavad oligarhilised struktuurid vastastikuste teenete võrgustiku kaudu.

Näeme, et sihtasutuse nõukogu ettepanekute esimesed kaks osa sisaldavad palju ideid ja konkreetseid soovitusi, kuidas muuta seadusandlust ja riigivalitsemist, mida ette võtta avaliku sektori asutuste ja ametnikkonnaga. Need on vajalikud (ja paljud neist ka juba varem tuntud) ettepanekud, mis on nüüd liidetud ühte süsteemi. Kuid ka kõige uljamad ideed ja radikaalsemad riigireformikavad tähendavad vähe, kui need ei kõneta meie inimesi, seda rohujuurt ja pinnast, millest Eesti riigipuu on saanud alguse ja püsib.

Tagasi üles