Jüri Raidla: inspireerime tegema mastaapset ja radikaalset reformi (1)

Aimar Altosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vandeadvokaat, õigusteadlane ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla (61) on üks kolmest Riigireformi Sihtasutuse sisulise töö tegijast ning ühtlasi ka mõttekõja nõukogu liige.
Vandeadvokaat, õigusteadlane ja Eesti Vabariigi põhiseaduse üks loojatest Jüri Raidla (61) on üks kolmest Riigireformi Sihtasutuse sisulise töö tegijast ning ühtlasi ka mõttekõja nõukogu liige. Foto: Jarek Jõepera

Riigireformi Sihtasutuse 67 ideed on nüüd välja käidud ning esimesed reaktsioonid olnud seinast seina. Sihtasutust on ülistatud heade ideede eest, kuid ideed on ka leitud olevat kord mitte piisavalt radikaalsed, kord liiga pöörased või teostamatud. Autoritele on ette heidetud, et nad ei ole hästi kursis, kuidas riiki tegelikult juhitakse.

Kas on olemas mingid prioriteetsed tegevused, milleta ei saaks üldse rääkida riigireformist?

Vahepealsetel aastatel on räägitud, et iga väiksemgi liigutus, mida me riigis teeme, on justkui osa riigireformist. See on nonsenss. Selleks et üks muudatuste pakett oleks reform, peab sellel olema teatud hulk tunnuseid: see peab olema piisavalt mastaapne, radikaalne ja puudutama piisavalt paljusid asju.

Esiteks, need ei ole aga matemaatiliselt mõõdetavad, vaid tunnetuslikud kategooriad.

Teiseks, ei ole olemas igavest reformi. Reformil on algus ja lõpp. Muudatused kui sellised võivad olla ja peavadki olema pidevad, kuid mitte reformid.

Kolmandaks, ei ole olemas kõiksuse reformi. On olemas teatud konkreetsete asjade reformid. Riigireformi puhul on olnud kõige suurem probleem see, et riigireformi sisu ja mõiste on määratlemata.

Kas ametnike ja ministeeriumide juhtkonnad on teie ettepanekutega veidigi kaasa tulnud? Kuidas ametnikud suhtuvad ühtse valitsusasutuse ideesse?

Nüüd ma saan teid üllatada! Tegelesime suvel tõsiselt ideekorjega, tegime seda ka mitmetes ametkondades. Konsulteerisime paljude poliitikute ja tippametnikega. Üks neist kohtumistest toimus tippametnike initsiatiivil, kui mulle taheti selgitada nende nägemust, mismoodi Eesti riiki edasi arendada.

Ma olin positiivselt üllatunud nende seisukohtade üle! Selgus, et ametnikud on väga põhjalikult läbi mõelnud, milline võiks olla pikas perspektiivis Eesti riigi valitsemise kord. Ühtse riigivalitsuse teema oli neile isegi tuttavam kui mulle! Nad olid ka nõus, et kui selline ühtne valitsusasutus sisse viiakse, siis tuleb jõuda ka ametnike arvu vähendamiseni. Tippametnike valmisolekut muutusteks on palju rohkem, kui oleme eeldanud ja arvanud.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles