Kui seda põhiseadust ees ei oleks
Tööjõupuuduse nutulaul on tulnud, et jääda pikemaks

Meie Eesti rahvastikukülgede toimetaja Lea Danilson-Järg.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tööjõu sisserändest saab mõelda kaht moodi – kas lugedes põhiseadust või raha. Põhiseaduse järgi on Eesti rahvusriik, mis on loodud eesti rahva, keele ja kultuuri säilimiseks. Seega on sisseränne põhiseadusega põhimõtteliselt vastuolus, kuna eestlaste, st eesti keelt emakeelena rääkivate inimeste osa rahvastikus võib seetõttu väheneda. Majanduslikus mõttes tõotab aga sisseränne tulu nii ettevõtjatele kui ka riigile, ja raha pole teatavasti kunagi liiga palju.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Majandushuvid ja riigi huvid alati ei kattu, seda ka sisserände puhul. Eestis kui rahvusriigis saab sisseränne olla majanduspoliitiline meede, mida saab kasutada ainult põhiseadusele tugineva rahvastikupoliitikaga ette antud piirides.

Aina sagedamini kuulemegi sõnapaari «juhitud ränne». Aga kas suudame kindlustada, et tulemuseks pole juhtimise paroodia, kus muudatusi tehakse olukorraga kohanemiseks, mitte olukorra kujundamiseks?

Tagasi üles