Meelis Niinepuu: reformide tegemata jätmise eest maksavad meie lapsed Eestit ei poolita mitte Rail Baltica trass, vaid näiteks meeste tervis, tervena elatud aastad ja absoluutne vaesus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Poliitikud peavad vaatama kaugemale kui vaid üks valimistsükkel.
  • Eesti 200 hinnangul vajab Eesti väljakutsepõhist valitsust.
  • Hariduse ja sotsiaalteenuste tase ei tohiks sõltuda postiindeksist.

Ettevõtja ja Eesti 200 aseesimees Meelis Niinepuu.

FOTO: Sander Ilvest

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Uus poliitiline ühendus Eesti 200 tuli välja kui Riigireformi Sihtasutuse kaksikvend, kuid viimastel kuudel on avalikkusele selgeks saanud, et tegemist on siiski kahe eri organisatsiooniga. Kui ettevõtjate spondeeritud riigireformi ettepanekute pakett on juba valmis ning ühendust ootab kevadel ees laialiminek, siis äsja erakonnana registreeritud Eesti 200 loodab, et on alles suure tee alguses. Selle ühenduse üks algataja ja juht Meelis Niinepuu on võtnud ka riigi reformimise oma südameasjaks.

Kas Eesti 200 sündis rahulolematusest või soovist minna poliitikasse?

Poliitikasse minek ei ole asi iseeneses. Mina näiteks väsisin saunaparlamendi elust ära. Niikaua, kui Eesti inimesed ei osale poliitikas ja usaldavad oma riigi järjekindlalt vaid elukutselistele riigikogu liikmetele, kes kandideerivad juba neli-viis korda, ei muutu mitte midagi. Kui patsutame kaitseväkke minevale noorele õlale ja ütleme, et tubli poiss, kaitsed meie riiki, aga parlamendis oma riiki lollide otsuste eest ei taha kaitsta, siis on midagi kapitaalselt valesti.

Kui vaatame institutsioonide populaarsuse tabelit viimase kümne aasta lõikes, siis on olukord ju masendav. Poliitikute ja parlamendi maine on kõige viimasel kohal ning seda suuresti seetõttu, et parlament on seisev vesi kõigi oma kuluhüvitiste ja muude skandaalidega.

Mida arvate nõudest vähendada ametnike arvu 50 protsendi võrra?

Sinna jõuaksime siis, kui teha riigivalitsemises restart. Näiteks kui teeme poliitilise kokkuleppe, et külmutame riigivalitsemise kulud viieks aastaks. Kui räägime väljakutsepõhisest juhtimisest, võtame teatud eesmärgid ja vaatame, kust saame hakata kokku hoidma.

Ilmselt on 50-protsendilise vähendamise ettepanek sihitud eelkõige avaliku diskussiooni tekitamiseks. Ametnikkonda tuleb vähendada, aga mitte nõnda, et võtame laest arvu. Räägime parem nullkasvuga eelarvest. Võtame riigi paberil pulkadeks ja vaatame, kui palju ametnikke on vaja.

Tagasi üles