Tellijale
Meelis Niinepuu: reformide tegemata jätmise eest maksavad meie lapsed (5)
/nginx/o/2017/12/07/7385949t1he641.jpg)
28. november 2018, 00:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/27/11607885t1he805.jpg)
Uus poliitiline ühendus Eesti 200 tuli välja kui Riigireformi Sihtasutuse kaksikvend, kuid viimastel kuudel on avalikkusele selgeks saanud, et tegemist on siiski kahe eri organisatsiooniga. Kui ettevõtjate spondeeritud riigireformi ettepanekute pakett on juba valmis ning ühendust ootab kevadel ees laialiminek, siis äsja erakonnana registreeritud Eesti 200 loodab, et on alles suure tee alguses. Selle ühenduse üks algataja ja juht Meelis Niinepuu on võtnud ka riigi reformimise oma südameasjaks.
Kas Eesti 200 sündis rahulolematusest või soovist minna poliitikasse?
Poliitikasse minek ei ole asi iseeneses. Mina näiteks väsisin saunaparlamendi elust ära. Niikaua, kui Eesti inimesed ei osale poliitikas ja usaldavad oma riigi järjekindlalt vaid elukutselistele riigikogu liikmetele, kes kandideerivad juba neli-viis korda, ei muutu mitte midagi. Kui patsutame kaitseväkke minevale noorele õlale ja ütleme, et tubli poiss, kaitsed meie riiki, aga parlamendis oma riiki lollide otsuste eest ei taha kaitsta, siis on midagi kapitaalselt valesti.
Kui vaatame institutsioonide populaarsuse tabelit viimase kümne aasta lõikes, siis on olukord ju masendav. Poliitikute ja parlamendi maine on kõige viimasel kohal ning seda suuresti seetõttu, et parlament on seisev vesi kõigi oma kuluhüvitiste ja muude skandaalidega.
Mida arvate nõudest vähendada ametnike arvu 50 protsendi võrra?
Sinna jõuaksime siis, kui teha riigivalitsemises restart. Näiteks kui teeme poliitilise kokkuleppe, et külmutame riigivalitsemise kulud viieks aastaks. Kui räägime väljakutsepõhisest juhtimisest, võtame teatud eesmärgid ja vaatame, kust saame hakata kokku hoidma.