Mis on valesti Rail Balticu planeeringutega

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Arvo Järvet: vana raudtee kasutamine välistati sisuliselt enne uuringuid
  • RB teemat ei saa vaadelda kitsalt ühe ehitise seisukohalt
  • RB planeeringutes pole piisavalt arvestatud sotsiaalse ja regionaalse mõjuga
  • Maavarade varustuskindluse uuringus ei hinnatud keskkonnamõju

Geograaf Arvo Järvet ütleb, et tähelepanu on pööratud üksikutele liikidele ja elupaikadele, aga samal ajal jääb hoomamata looduse terviklikkus.

FOTO: KRISTJAN TEEDEMA /

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eesti Geograafia Seltsi (EGS) asepresidendi Arvo Järveti sõnul välistati vana raudtee kasutamine Rail Balticul sisuliselt juba enne uuringuid. EGS on üks neid organisatsioone, kes on Rail Balticu (RB) planeeringud kohtus vaidlustanud.

Miks on EGS RB maakonnaplaneeringud vaidlustanud?

Maakonnaplaneeringud ja nendega otseselt seotud keskkonnamõju hindamine on väga oluline ruumilise planeerimise ülesanne. See on geograafide igapäevane tegevusvaldkond. Rail Balticut ei saa vaadelda lihtsalt ühe joonehitisena, sellega kaasneb palju laiem ruumiline mõju. Näiteks mineraalsete maavarade suhtes on praegune seisukoht, et liiva, kruusa ja paekillustikku tasub vedada kuni 50 kilomeetri kauguselt. Järelikult on mõju ulatus maavara seisukohalt sadakond kilomeetrit lai vöönd, mis hõlmab rohkem kui kolmandiku Eesti pindalast. Neid sotsiaalmajanduslikke mõjusid on strateegilise planeerimise seisukohalt väga vähe hinnatud.

Millega EGS konkreetselt rahul ei ole?

Me ei saa esitada seisukohta, missugune variant on õige, see on planeerijate töö. Oleme juhtinud tähelepanu sellele, missugused teemad on käsitlemata või käsitletud puudulikult. Üks väga oluline teema on võimalus kasutada olemasolevat raudteekoridori RB rajamiseks. Hinnangute koostamiseks kasutati selliseid kriteeriume, mis välistasid ette olemasoleva raudtee kasutamise.

Eraldi uuring tehti selle kasutamise võimaluse kohta vahemikus Röast Pärnuni (Röa on küla Raplast Tallinna poole). Analüüsil kasutati eeltingimust, et kavandatav raudtee ei ulatu kaugemale kui 10–20 meetrit olemasolevast raudteest ja et suuremaid õgvendamisi ei saa enam lugeda olemasoleva kasutamiseks, vaid uueks raudteeks. See on peamine välistav tingimus.

Tagasi üles