Kuidas kõrgharidus ingliskeelseks muutub

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Eesti keele saatuse kõrghariduses määrab meie teadlaste ja õppejõudude meelsus
  • Ingliskeelsete õppekavadega loodetakse rohkem välisõppejõude Eestisse meelitada
  • Välisüliõpilastega õpperühmi peetakse huvitavamaks kui üksnes eestlastest rühmi
  • Ülikoolid ei ole leidnud tasakaal rahvusvaheliste ja rahvuslike eesmärkide vahel

Rahvusülikooli staatuses Tartu Ülikoolil on kohustus tagada eesti keele ja kultuuri säilimine.

FOTO: Kristjan Teedema

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Ülikoolidel on niihästi globaalsed kui ka rahvuslikud eesmärgid ja kuskil on nende eesmärkide tasakaalupunkt. Praegu on see tasakaalupunkt nii teadlaskonnas kui ka avalikkuses selgeks rääkimata. Vaba turu müüt on valdav, ja see mõjutab nähtamatu käena suunavalikuid otse rohujuuretasandil, st professorite ja õppejõudude hulgas.

Järgnev analüüs põhineb kahel haridus- ja teadusministeeriumi tellitud uuringul inglise keele kasutuse kohta kõrghariduses. Üks neist annab ülevaate ingliskeelsete õppekavade arvust ning inglise keeles õppivate eesti üliõpilaste hulgast. Teine vaatleb ülikoolide juhtkondade ja õppejõudude hoiakuid ingliskeelsete õppekavade suhtes.

Rohujuuretasandi keelevahetus

Keelevahetus Eesti ülikoolides on rohujuuretasandi protsess. Keegi ei sunni ülaltpoolt, keegi ei nõua. Initsiatiiv õppekava ingliskeelseks muuta tuleb altpoolt – enamasti õppekavajuhilt, kellel on oma osakonna õppejõudude toetus.

«Idee tuleb ikkagi siis instituutidest, nemad peavad tegema selle taustauuringu ära, oma valdkonnas teadma, mis müüks, millele turgu oleks /.../ ja kui siis kõikidele küsimustele suudetakse adekvaatselt vastata, siis ei ole ka probleemi selle õppekava avamiseks.»

Tagasi üles