Tellijale
Kust tulevad välisüliõpilased ja kuhu kaob kvaliteet?
4. detsember 2018, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/12/03/11626562t1h6a52.jpg)
Kui Eesti haridusekspordis on edulugu, siis on see väga suur Soome üliõpilaste arv (vt joonist). Ja soomlased on Eesti kõrghariduse leidnud juba ammu enne ingliskeelsete kavade plahvatuslikku kasvu. Eesti kõrghariduse hea kvaliteet, keeleline lähedus ja soodne hinnatase on siin ilmselt määravad tegurid. Kui ülikoolides oleks olnud rohkem strateegilist mõtlemist, saanuks sellel suunal hariduseksporti laiendada ka eestikeelsete õppekavade baasil. Nüüd otsustavad nad paraku ilmselt ingliskeelse kava kasuks.
Muus osas ei paku välisüliõpilaste päritolu erilisi üllatusi – pool neist on riikidest, mis on Eestist tagapool niihästi majanduslikult kui ka PISA tulemustelt. Kindlasti ei ole neis maailmajagudes töökatest ja haritud üliõpilaskandidaatidest puudus. Kuid tuleb arvestada, et globaalse haridusturu pingeridadest lähtudes on Eesti ülikoolid neile heal juhul umbes 632. eelistus.