Rektorid rahvusvahelistumisest

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare
  • Rektorid peavad ingliskeelset õpet tähtsaks vahendiks, et tagada õppe kvaliteet.
  • Tasulised ingliskeelsed õppkavad aitavad ülal pidada eestikeelset kõrgharidust.
  • Mõnedele ingliskeelsetele õppekavadele on rahvusvaheline tung väga suur.
  • Kuidas ka ei pingutaks, Tallinn pole London, provints jääb siiski provintsiks.

Rahvusülikoolis on keele ja kultuuri osa ülioluline ja peame leidma punkti, kus rahvuslik ja rahvusvaheline oleks poliitiliselt tasakaalus. Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser

FOTO: Margus Ansu

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Eesti kultuuri ja hariduse kongressil 25. novembril Estonia kontserdisaalis toimus vestlusring «Tööturg ja ülikool – kes keda?», milles osales neli avalik-õiguslike ülikoolide rektorit: Toomas Asser, Mart Kalm, Mait Klaassen, Tiit Land, ja Eesti Energia juhatuse esimees Hando Sutter. Arutelu juhatas ajakirjanik ja meediakoolitaja Märt Treier. Muude teemade hulgas tuli kõne alla ka ingliskeelne õpe.

Märt Treier: Paljudel ülikoolidel ei ole selgelt sõnastatud eesmärki, mille võib ühe lausega ära öelda. Kas teil on selline lause?

Mart Kalm: Muidugi on: tagada kultuuri järjepidevus Eestis.

Märt Treier: Kultuuri järjepidevus Eestis. Kas «eesti kultuur» ei mahu sinna lausesse?

Mart Kalm: Mahub loomulikult sisse, aga me ei piira ennast eesti kultuuriga, me ei ole nii provintslikud. Meie oleme maailma kultuuriruumis üks tegija.

Märt Treier: Mart, te tegite väga hea alguse. Toomas, kuidas teie lause kõlab?

Toomas Asser: Tartu Ülikool on teatavasti ka rahvusülikooli staatuses, mis tähendab keele ja kultuuri säilimist ja selle tagamist. Küsimus on selles, kuidas me tagame kvaliteedi, ja selleks on üksainus võimalus: haridus peab olema teaduspõhine. Rahvusülikoolis on keele ja kultuuri osa ülioluline ja peame leidma punkti, kus rahvuslik ja rahvusvaheline oleks poliitiliselt tasakaalus.

Tagasi üles