Ilja Šmorgun: digiõpiku edu sõltub õpetaja oskusest seda rakendada

  • Tänapäeva lapsed ei suuda enam keskenduda ja vajavad palju stimuleerimist.
  • Nüüdisaegseid digilahendusi üritatakse ikkagi kasutada nagu tahvlit ja kriiti.
  • Kuigi digilahendused on olemas, töötab igaüks ikka üksi ega tee koostööd.
  • Paber ja pliiats ei kao koolist, sest paberil töötades on õppimine sügavam.

Digiõpik «Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile».

FOTO: Mirjam Puumeister

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Pole vist kahtlust, et lähema 15 aasta jooksul tuleb meie ellu rohkem ja üha peadpööritavamaid digilahendusi, kui on tulnud viimase 15 aasta jooksul. Paratamatult mõjutab see ka õppimise olemust. TLÜ lektor Ilja Šmorguni uurimisfookus on inimese ja arvuti interaktsioon ning interaktsiooni disain, mille sisuks on töötada välja efektiivseid viise, kuidas inimesed suhtlevad digivahenditega ja nutivahendite vahendusel üksteisega.

Tema hinnangul on digitehnoloogia laialdane kasutus põhimõtteliselt juba muutnud inimeste õppimisharjumusi. See ei ole planeeritud, vaid see lihtsalt on läinud nii. Noored on nutiseadmetega harjunud, mänge mänginud, videoid vaadanud. «Nad ei suuda enam keskenduda ja tähelepanu aken on väga lühike. Seetõttu peab info olema hästi lühike ja kergesti kättesaadav.

Tagasi üles