Karin Täht: ma ei ole kindel, kas digipööre teeb meie õpilased õnnelikumaks

  • Ülemäärane nutivahendite kasutus vähendab uudishimu ja enesekontrolli.
  • Nutiseadme kasutusaeg peaks olema seda lühem, mida noorem on laps.
  • Nutiseadmete ja sotsiaalmeedia väiksem kasutus toetab süvitsi õppimist.
  • Digiõpikute kasutamisest saadavat kasu tuleks vaadata koos võimalike kahjudega.

TÜ psühhomeetria lektor Karin Täht (paremal). 

FOTO: Margus Ansu

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Tartu Ülikooli psühhomeetria lektor Karin Täht on hiljuti uurinud nutiseadmete mõju noortele: «Laste ja noorte puhul on kindlasti oluline eristada digivahendite kasutamist õppetöö eesmärgil või vabal ajal meelelahutuseks. Näiteks on Ameerika teadlased Twenge ja Campell uurinud vaba aja arvutikasutuse kestuse seost psühholoogilise heaoluga. Tulemused on küllaltki murettekitavad.»

«Uuring näitas, et laste ja noorte õppimiseks olulised omadused, nagu uudishimu, enesekontroll ja emotsionaalne stabiilsus, on kehvemad neil, kes vabal ajal rohkem aega ekraanide ees veedavad. Ja seda kõikides vanuserühmades, uuring hõlmas 2–17-aastaseid lapsi ja noori,» märkis Karin Täht. Samuti on uurimustes näidatud, et ülemäärane digivahendite kasutamine käib pigem koos kehvema vaimse tervisega (depressiooni ja ärevuse sümptomitega, samuti unehäiretega).

Eraldi on vaadatud digivahendite kasutamist koolis õppetöö eesmärgil. «Psühholoogia instituudi doktorandi Dmitri Rozgonjukiga näitasime PISA 2015 Eesti andmete põhjal, et 15-aastaste õpilaste puhul on optimaalne arvuti ja interneti kasutamise aeg ühe koolipäeva jooksul 60 minutit. Kui arvutit ja internetti kasutati koolipäeva jooksul kauem kui üks tund, olid ainetestide tulemused seda madalamad, mida rohkem koolis arvutit ja internetti kasutati,» lisas ta. Seega ei käi piiramatu digivahendite kasutus koos õpilaste heade õpitulemustega.

Tagasi üles