Meie imeline Setomaa

Setomaa vald FOTO: Google Map

FOTO: google map

Kuula artiklit

Setomaa on kui inetust pardipojast võrsunud luik, maa, mida veel 100 aastat tagasi ei peetudki päris Eestimaaks, kuid mida nüüd tahavad kõik külastada ning igaüks otsib setode hulgast sõpru ja kellel veab, ka sugulasi.  Setod ise tegid oma ajaloolise valiku, saates 21.novembril 1918.a verisulis Eesti Vabariigi Ajutisele Valitsusele palvekirja lähetada kohale esindaja ning tunnistada setode maa Eesti riigi osaks.

Ka  taasiseseisvunud Eestis on setod olnud teistest aktiivsemad ja oma asja ajamisel tulemuslikumad. Kuni uimasevõitu „tsuhknad“ – nii setod ülejäänud eestlasi nimetavad – alles mõtteid koondasid, setod juba tegutsesid: neil on  rikas seltsi- ja kultuurielu, arenenud turismimajandus, oma põhjalikult läbi arutatud põhimõtted ja suundumused,  milliseks tahavad nad oma maad kujundada. Haldusreform andis setode hoogsale tegutsemisele võimaluse vähemalt Eesti poolel setodega asustatud alad üheks tervikuks liita. Setode ja paljude nende sõprade pingutuste tulemusena saavatati, et Valitsus võttis arvesse kohalikke eripärasid ning lubas mitmeid erandeid, võimaldadades Setomaa valla sündimise.

Lisaks keskmisest eestlasest  rahutumale ja aktiivsemale "rahvuslikule karakterile" kihutab setosid tagant ka ajalooline ülekohus, sest ühtegi teist eesti hõimu pole nii traagiliselt piiridega poolitatud. Kuna ametlikku piiri ei ole siiani kehtestatud, ei ole ka setod kaotanud lootust, et hõimu alad saab kunagi siiski ühendatud. Kui vaatame moodustatud uut valda kaardilt, siis näeme, kuidas Setomaa on liibunud vastu Eesti idapiiri, justkui väljendades igatsust olla üks oma äralõigatud osadega. 

Setomaa rahva valitud juhid on neil päevil riigivisiidil oma heade naabrite juures, kohtudes ka Vabariigi presidendi Kersti Kaljulaid'iga. Loodame, et meie president vastab positiivselt setode ülemsootska Hõrna Aare kutsele tulla mõneks ajaks Setomaale tööle, nagu ta tegi seda lõppeval aastal Narvas. 

Setod on oma "Seto Asja" ajanud järjekindlalt, targalt ja väärikalt ning on teeninud ära meie kõigi lugupidamise!

Tagasi üles