Setomaa vald näitab riigireformijatele väärt eeskuju

  • Ajalukku läheb, et setod loobusid ise vabatahtliku ühinemise rahast.
  • Igasugune riigireform on halb, mis halvendab elu maapiirkondades.
  • Setomaa omavalitsuse lugu on eeskujuks kõigile Euroopa rahvastele.

Seto asja ajajad Rein Järvelill (vasakult), Aare Hõrn, Viivika Kooser ja Margus Timmo eelmisel nädalal Obinitsa seltsimajas peetud vestlusringis.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Aasta tagasi tehtud haldusreform tõi Eesti kaardile Setomaa valla, mida oli aastaid oodatud, kuid mis on ometi ka väike ime, sest vähemalt Mandri-Eestis polegi teada ühtegi teist nii terviklikku lahendust. Vanad kihelkondade piirid on mõjutanud uute omavalitsuste piire vähem kui setode visadus.

Obinitsa seltsimajas istusid 12. detsembril koos ülemsootska, Seto Kongressi vanemate kogu peavanem ning Setomaa Liidu kultuuri- ja välissuhete nõunik Aare Hõrn, Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill, volikogu liige Viivika Kooser, Setomaa Liidu esimees Margus Timmo ning külalisena rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner. Vestlusringis rääkisime Setomaa valla loomise kogemustest ning mida teised vallad ja keskvõim sellest õppida võiksid.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Setomaa vald on eeskujuks teistele liitunud valdadele, kuid nagu kinnitab ülemsootska vestlusringis, pole kogu Euroopaski häid näiteid, kuidas nii väike rahvakild nagu setod on suutnud endale tervikliku omavalitsuse välja võidelda. Kohalike rahvajuhtide võimekust olulistes küsimustes teha koostööd ei kohta just sageli, kuid Setomaa on selliste meeste ja naistega õnnistatud. Vestlusringis osalejad jagavad oma mõtteid Setomaa valla saamisloost ja koostööst naabritega.

Tagasi üles