Setomaa vald näitab riigireformijatele väärt eeskuju (1)

Aimar Altosaar
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seto asja ajajad Rein Järvelill (vasakult), Aare Hõrn, Viivika Kooser ja Margus Timmo eelmisel nädalal Obinitsa seltsimajas peetud vestlusringis.
Seto asja ajajad Rein Järvelill (vasakult), Aare Hõrn, Viivika Kooser ja Margus Timmo eelmisel nädalal Obinitsa seltsimajas peetud vestlusringis. Foto: Arvo Meeks / Lõuna-Eesti Postimees

Aasta tagasi tehtud haldusreform tõi Eesti kaardile Setomaa valla, mida oli aastaid oodatud, kuid mis on ometi ka väike ime, sest vähemalt Mandri-Eestis polegi teada ühtegi teist nii terviklikku lahendust. Vanad kihelkondade piirid on mõjutanud uute omavalitsuste piire vähem kui setode visadus.

Obinitsa seltsimajas istusid 12. detsembril koos ülemsootska, Seto Kongressi vanemate kogu peavanem ning Setomaa Liidu kultuuri- ja välissuhete nõunik Aare Hõrn, Setomaa vallavolikogu esimees Rein Järvelill, volikogu liige Viivika Kooser, Setomaa Liidu esimees Margus Timmo ning külalisena rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna nõunik Sulev Valner. Vestlusringis rääkisime Setomaa valla loomise kogemustest ning mida teised vallad ja keskvõim sellest õppida võiksid.

Setomaa vald on eeskujuks teistele liitunud valdadele, kuid nagu kinnitab ülemsootska vestlusringis, pole kogu Euroopaski häid näiteid, kuidas nii väike rahvakild nagu setod on suutnud endale tervikliku omavalitsuse välja võidelda. Kohalike rahvajuhtide võimekust olulistes küsimustes teha koostööd ei kohta just sageli, kuid Setomaa on selliste meeste ja naistega õnnistatud. Vestlusringis osalejad jagavad oma mõtteid Setomaa valla saamisloost ja koostööst naabritega.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles