Erkki Koort: terrorismivastane võitlus on iga riigi kohus

  • Jõuluturud on muutunud üheks terroristide sihtmärgiks.
  • Süürias, Iraagis või Ukrainas toimuv mõjutab meid rohkem, kui arvame.
  • Väide julgeolekuastutuste koostöö puudumisest ei vasta tõele.
  • Ära hoitud rünnakutest enamasti ei räägita.

Meie Eesti julgeolekukülgede toimetaja Erkki Koort.

FOTO: Margus Ansu

Eesti ei asu maailmapoliitika ristteel, kuid me ei asu sellest sugugi nii kaugel, kui meile mõne ohu puhul meeldiks. Terrorirünnakute korral sooviks igaüks, et ta ise ja tema lähedased asuksid sellest võimalikult eemal. Ometigi on meie inimesed sattunud ohtu või olnud sellele väga lähedal, neist viimane kord Strasbourgi jõuluturul.

Jõuluturud on muutunud üheks terroristide sihtmärgiks, sest need on paigad, mida on raske kaitsta. Pehmete sihtmärkide puhul on ikka nii, et selleks, et algne funktsioon saaks säilida, jääb ta haavatavaks. Tallinna jõuluturu valimine Euroopa parimaks suurendas kindlasti meie nähtavust, kuid vaevalt et potentsiaalsete terroristide seas, sest on vähe usutav, et nemad oma sihtmärke edetabelist valiksid. Siiski ei saa seda ka ignoreerida ning julgeolekuasutused ja politsei pööravad sellele tähelepanu.

Ometi on meid NATO ja Euroopa Liidu liikmena korduvalt ähvardatud rünnata, sest osalemine mõnes sõjalises konfliktis asetab meid teise poole silmis vaieldamatult otseste vaenlaste sekka. Süürias, Iraagis või Ukrainas toimuv mõjutab meid rohkem, kui arvame ning välis- ja kaitsepoliitilisi otsuseid tehes kipume ehk mõnikord oma territooriumi unustama.

Terrorismivastase võitluse raskuskese Eesti jaoks pole sõjaline operatsioon Malis, vaid koostöö ja reageerimissuutlikkus omas riigis. Nagu ütleb siseminister, peab turvalisust tagav organisatsioon panustama oma inimestesse, kuid ehk «on aeg küps ka aruteluks, kas meil on Eestis piisavalt politseiametnikke, kas me pole oma kokkuhoiuga liiale läinud».

Terrorism ei tunne riigipiire ja ühe riigi- või riigiasutuse tegematajätmised võivad lõpuks terroriteo toimumisele ikkagi kaasa aidata.

Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus tehti palju, et andmebaaside ristsõltuvus saaks reaalsuseks. Keerulise ingliskeelse sõna «interoperability» (koostalitlusvõime) taga on tegelikult lahendus, kus erinevate infosüsteemide andmeid töödeldakse ja võrreldakse automaatselt, mitte inimtööjõudu kasutades. Pika tee üks vahefiniš paistab ning loodetavasti suudab Euroopa Parlamendi praegune koosseis õigusraamis kokku leppida.

Kuigi palju on räägitud julgeolekuasutuste koostöö puudumisest Euroopas, pole see tegelikult tõsi. Tihedam üleeuroopaline mitmepoolne suhtlus sai alguse ja vormi juba pärast 2001. aasta rünnakuid Ameerika Ühendriikides. Meie kodanikud on sattunud terroristlike rünnakute alla välismaal ning Eesti riigiasutused on seetõttu pidanud tegelema probleemide lahendamisega tuhandete kilomeetrite kaugusel meie territooriumist. See pole aga efektiivselt võimalik heade partnerite ja tiheda väliskoostööta.

Euroopas on viimase aasta jooksul hoitud ära kümneid terrorirünnakuid. 2018. aasta kohta avalikku ja usaldusväärset statistikat veel ei ole, kuid Europoli koondatud ning avaldatud 2017. aasta andmetel hoiti ära kümneid rünnakuid. Tõsi, need kõik pole seotud islamiterrorismiga, nagu on harjutud seostama, ja andmestik hõlmab ka äärmuslaste kavandatud aktsioone. Kokku arreteeriti 2017. aastal terrorismis kahtlustatavatena 1219 inimest.

Miks ära hoitud rünnakutest ei räägita? Üks põhjus on see, et riigid koguvad ja avaldavad andmeid erinevalt. Teiseks põhjuseks on avalik tähelepanu, sest just seda terroristid ihkavad. Terroristid ei soovi rünnakute ärahoidmisest rääkida, sest kellele ikka meeldiks, kui meedia neid pideva ebaõnnestujana kirjeldaks

Siiski tuleb arvestada, et terrorism ei tunne riigipiire ja ühe riigi või riigiasutuse tegematajätmised võivad lõpuks terroriteo toimumisele ikkagi kaasa aidata. Seega on asutuste võimekus ja koostöö asutuste vahel ülioluline.

Tagasi üles