Geenimuundatud sortidel pole mahepõllunduses kohta

  • Geneetilist muundinfot antakse kultuurtaimedelt edasi metsikutele sugulastele.
  • GMO-toidu sööjal ei hävi muundinfo seedimisel täielikult.

GMO-maisi põld Brasiilias

FOTO: UESLEI MARCELINO/REUTERS/Scanpix

Maaeluminister Tarmo Tammel on õigus, et Eestis ei kasvatata seni genimuundatud põllukultuure ja meie väike maa võiks olla geeneetiliselt muundatud organismide (GMO) vaba. Praegu põllumajanduses kasvatatavad sordid on aretatud sama taimeliigi pärilikkusmaterjalist. Kuigi ka looduslike liikide genoom on evolutsiooni käigus mitmest organismist kokku sõelutud, on see toimunud väga pika aja jooksul ning loodusliku valiku pideva surve all. See on taganud vastavates keskkonnatingimustes optimaalsete kombinatsioonide kujunemise.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Geneetilise muundamisega viiakse organismi võõrast, liigile kauget geneetilist materjali. Taimedesse viiakse kas mikroorganismide ja loomade või siis tehislikke geene. Niimoodi loodud geneetiliselt muundatud põllukultuuridega (GMO-sordid) avaldatakse survet looduslikele protsessidele. Loodusesse viiakse ulatuslikult tehisinformatsiooni, mille ökoloogilised tagajärjed selguvad alles ajapikku.

Geneetiline muundinfo levib looduses

Muundatud organismide uurimine on näidanud, et muundinfo antakse kultuurtaimedelt üle mitte üksnes järglastele, vaid ka nende metsikutele lähisugulastele. Näiteks glüfosaadi suhtes resistentsete põllukultuuride kasvatamine on kaasa toonud glüfosaadiresistentsuse levimise umbrohtudele, millega kaasneb omakorda suurem vajadus glüfosaate kasutada (kõige tuntum glüfosaati sisaldav umbrohutõrjevahend on Monsanto toodetav Roundup). Lisaks antakse muundinfo üle mitmesugustele mikroorganismidele: bakteritele, viirustele ja mikroseentele. Lisades neile uut pärilikkusainet, kiirendatakse nende evolutsiooni ennustamatus suunas.

Tagasi üles