Õpetaja ja õpilase suhted rajanevad Hiinas pojalikkusel

  • Haridus ja õppimine on Hiina kultuuriliste väärtuste süsteemis kesksel kohal.
  • Õpilase ja õpetaja suhe rajaneb konfutsiaanlikul pojalikkuse põhimõttel.
  • Pojalikkuse mõiste rakendamine meie koolis aitaks luua hoolivamat õpikeskkonda.

Hiinas suhtutakse õpetajasse suure lugupidamisega. 

FOTO: Greg Baker/Ap/Scanpix

Hiina ja mitme teise Aasia riigi ühiskonda, poliitikat ja igapäevaelu kujundab suurel määral Konfutsiuse õpetusest välja kasvanud maailmavaade. Ka Hiina haridussüsteemi aluseks on keisririigi algusaegadest alates (3.–2. saj e.m.a) olnud konfutsianistlik sotsiaaleetika, mille põhimõtted on hoolimata sajandite jooksul ühiskonnas toimunud muutustest aktuaalsed ka tänapäeval.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Konfutsius ja tema järgijad ise on tuntud eelkõige kui õpetajad, mistõttu nende filosoofia on alati olnud lahutamatu nende pedagoogilisest tegevusest. Sellest tulenevalt on hariduse ja harituse kultus läbi aegade olnud Hiina kultuuriliste väärtuste süsteemis kesksel kohal ning õpetlaste ja õpetajate staatus ühiskonnas üpris kõrge.

​Konfutsianismi alusmõistetest on «pojalikkusel» (xiao, 孝) ehk kõige otsemad seosed kasvatusteaduste valdkonnaga, millele osutab ka kirjamärgi etümoloogia. Märgi moodustavad kaks vertikaalselt asetsevat grafeemi «vana» ja «laps», mis muuhulgas osutab põlvkondadevaheliste suhete hierarhilisele iseloomule.

Tagasi üles