Edukas juubeliaasta: rohkem lapsi ja Eestisse tagasipöördujaid (4)

Lea Danilson-Järg
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmandad sünnid ning rändesaldo.
Kolmandad sünnid ning rändesaldo. Foto: Postimees

2018. aasta on möödas ning käes aeg kokkuvõtte tegemiseks. 16. jaanuaril avaldas statistikaamet esialgsed andmed mulluste sündide, surmade ja rände kohta. Selgus, et kõik rahvastiku alusprotsesse iseloomustavad arvud suurenesid, ühtlasi kasvas ka Eesti rahvaarv.

«Esialgsetel andmetel oli 2019. aasta 1. jaanuaril Eesti rahvaarv 1 323 820, mis on 4690 inimese võrra suurem kui aasta varem samal ajal,» teatas statistikaamet.

Siseministeeriumi andmetel registreeriti 2018. aastal sünde ehk käidi nime panemas 14 270 lapsele. Sündide registreerimise andmed on küll kiiresti kättesaadavad, kuid tuleb tähele panna, et need ei näita kalendriaasta jooksul sündinud laste täpset arvu. Näiteks jaanuaris käiakse nime panemas veel ka eelmise aasta detsembris sündinutele, mistõttu paljud detsembris sündinud lapsed võivad registreeritud saada alles järgneva aasta alguses. Kalendriaasta sündide täpse arvu avaldab statistikaamet mais.

Senikaua tuleb 2018. aasta sündide arvu võrrelda eelmise aasta registreeritud sündide arvuga. Kuna 2017. aastal registreeriti 13 521 sündi, võib öelda, et mullu sündis 749 last enam. Statistikaameti teate kohaselt piirdus juurdekasv 500 lapsega. Erinevus tuleneb sellest, et statistikaamet on võrdluse aluseks võtnud 2017. aasta tegeliku sündide arvu (13 784 last), mis on registreeritud sündide arvust veidi suurem.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles