Valitsus pani ainult registripõhise rahvaloenduse plaani sahtlisse

Rahvaloendaja põhillised töövahendid 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse ajal: sinine kohver, sall ja töötőend.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Statistikaamet võttis viimase, 2011. aasta rahva- ja eluruumide loenduse järel sihiks minna Eestis 2021. aastal üle täielikult registripõhisele loendusele. Vähem kui kolme aasta pärast täielikult registripõhisena korraldatavat loendust ette valmistades on aga selgunud, et tulemustes võib esineda olulisi puudusi. Seetõttu otsustas valitsus kavandatud loendusmeetodi muutmist puudutavad sätted 10. jaanuaril riigikogule esitatud riikliku statistikaseaduse ja avaliku teabe seaduse muutmise eelnõust praegu välja jätta. Lõpliku otsuse langetamine paistab nüüd jäävat juba uue valitsuse ja riigikogu ülesandeks.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Riigikogu rahvastikukriisi probleemkomisjoni esimees Siret Kotka-Repinski ütles, et nad on loenduse suhtes samal seisukohal nagu peaministrile saadetud pöördumises: ainult registripõhise loendusmeetodi kasutamisega eksisteerivad süsteemsed puudujäägid andmete kvaliteedis. Tema sõnul on ka rahandusministeerium, kes juhib rahva- ja eluruumide loendust, tunnistanud, et umbes 20 protsenti Eesti rahvastikust ei ela registreeritud elukohas, mis tähendab, et andmed kuni 35 protsendi eluruumi põhjal moodustuvate perede koosseisu kohta pole täpsed.

Tagasi üles