Väärkohtlemine on ületamas õpetajate taluvuse piiri

  • Suur osa õpetajaist kannatab õpilaste ja lapsevanemate vaimse terrori all.
  • 19% õpetajaist kogeb õpilaste sõimu ja ähvardusi korra nädalas või tihemini.
  • Paljud lapsevanemad süüdistavad õpetajat pedagoogiliste pädevuste puudumises.
  • Olukord ei ole kõigis koolides ühesugune, on probleemsemaid ja paremaid.

Õpetajate kiusamine koolis.

FOTO: Postimees

Sügisel oma endise kursusekaaslase sünnipäeval läks jutt loomulikul viisil kooli peale, sest suur osa meist on emakeeleõpetajad. Üks sõpradest kirjeldas, mida ta tundis ja kuidas toimis, kui õpilane keset tundi käskiva ja põlgliku tooniga üle klassi teatas: «Tund on läbi, vanamutt!» See pani mind mõtlema, kuivõrd üldine ja isegi aktsepteeritud on õpetajate väärkohtlemine meie ühiskonnas.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Jõulude ja uue aasta vahel saatsin e-kirjad õpetajate erialaseltside esindajatele palvega edastada oma liikmetele üleskutse vastata küsimustikule õpetajate väärkohtlemise kohta. Et saada objektiivset pilti, palusin kindlasti vastata ka neil, kes ei ole kiusamise all kannatanud. Kahe nädalaga laekus 702 vastust, see on ligi seitse protsenti eesti õppekeelega koolide õpetajaskonnast.

Esitasin üleskutses samas sõnastuses kolm küsimust õpilaste-, lastevanemate- ja kolleegidepoolse väärkohtlemise kohta:

  • Kui tihti Te olete kogenud õpilaste poolt lugupidamatust enda suhtes (põlgust, käskivat, üleolevat või ülbet suhtlustooni, kahtlusi pedagoogilise pädevuse suhtes, suhtlemisest keeldumist, tõrjuvat hoiakut jms)?

     

    Kui tihti Te olete kogenud õpilaste poolt vaimset väärkohtlemist (ähvardusi, sõnalist alandamist ja mõnitamist, solvavaid žeste või häälitsusi, isiklike asjade rikkumist või peitmist jms)?

    Kui tihti Te olete kogenud õpilaste poolt kehalist väärkohtlemist (tõukamist, löömist, torkamist, sülitamist, asjadega loopimist jms)?

Valida tuli üks vastus skaalal «iga päev – umbes korra nädalas – umbes korra kuus – umbes korra perioodis/trimestris – umbes korra poolaastas – umbes korra aastas – harvem kui korra aastas – ühe korra karjääri jooksul – mitte kunagi».

Koolikiusamise teine vaade

Suurel joonisel on esitatud tulemused. Punase värviga on nende õpetajate osakaal, kes märkisid kogetud väärkohtlemise sageduseks «umbes korra perioodis/trimestris» või tihemini (korra kuus, nädalas, või iga päev). Kollasega on märgitud vastusevariandid, mis jäävad vahemikku «umbes korra poolaastas» ja «ühe korra karjääri jooksul». Sinine tähistab inimlikku normaalsust, et väärkohtlemise all ei ole tulnud kannatada.

Tagasi üles