Soome otsib viise sündimuskriisi lahendamiseks
Hõimuvellede maal on sündimuskordaja väiksem kui meil

  • Eestis hakkas sündimustase tõusma 2015. aastal, Soomes pole seda veel toimunud.
  • Kui meil on jutuks laste- ja peretoetuse tõus, siis Soomes sellest ei räägita.
  • Põhjanaabrite perepoliitika debati keskseks teemaks on kujunenud vanemapuhkused.

Soome ema ja laps talverõõme nautimas.

FOTO: Shutterstock/Scanpix

Valdkondi, kus Eesti on Soomest ette jõudnud, pole just palju. Viimastel aastatel on üks siiski juurde tulnud: andmed näitavad, et Soome sündimus on Eesti omast märgatavalt maha jäänud.

Soome statistikaameti teatel on meie ülelahenaabrite sündimuskordaja kahanenud seitsme aastaga viiendiku võrra. Kui 2010. aastal oli see 1,87 last naise kohta, siis 2017. aastal vaid 1,49; samas oli Eesti vastav näitaja 1,59. Kordaja on Eesti omast väiksem olnud alates 2016. aastast.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Soomes on kõige suurem sündimuskordaja kõrgharidusega naistel, mis tähendab, et neil on keskmiselt kõige enam lapsi – enne 2010. aastat ulatus kõrgharidusega naiste sündimuskordaja veidi üle kahe. Kesk- ja põhiharidusega naistel oli sündimuskordaja väiksem, mõlemal 1,6 juures. 2017. aastaks oli kõrgharitud naiste sündimuskordaja langenud aga 1,5-le. See on siiski jätkuvat suurem kui teistel rühmadel, sest ka põhiharidusega naiste sündimuskordaja vähenes ning oli 2017. aastal vaid 1,2–1,3 vahel, keskharidusega naistel oli see näitaja pisut suurem.

Põhjanaabritele teeb muret ka lasteta naiste osakaalu suurenemine. Äsja sünnituseast väljunud naistest on jäänud lasteta umbes viiendik ja lastetuse kasvutrend paistab jätkuvat. Soomest on saanud Itaalia kõrval üks suurema lasteta naiste osatähtsusega riike Euroopas.

Tagasi üles