Kuidas pöörata täiskäigul suurt laeva ehk Kuidas muuta koolikultuuri? (3)

Eve Eisenschmidt
, Tallinna Ülikooli hariduskorralduse professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tsaariajal oli õpetaja Laurile toeks köster, tänapäeval võib õpetaja abiõpetajast ainult unistada.
Tsaariajal oli õpetaja Laurile toeks köster, tänapäeval võib õpetaja abiõpetajast ainult unistada. Foto: Kaader filmist «Kevade»

Oleme harjunud rääkima õpetajate puudusest ja sellest, et noored ei taha õpetajaks õppida. Eelmise teisipäeva Postimehes ilmus aga lugu ühest õpetajatega seotud varjupoolest, millest pole palju räägitud: õpetajavastasest koolikiusamisest.

Värvikate näidete najal joonistus nukker olukord, milles nii mõnigi õpetaja end iga päev leiab. Nende õpetajate lugudest ilmneb ka üks põhjus, miks noored ei taha õpetajaks õppida – nad näevad, mis neid ees ootab! Nii on koolis keskmiselt kõrgemas eas õpetajaskond, kes töötab suure koormusega ja nagu selgub, talub väärkohtlemist õpilaste, lapsevanemate ja – mis kõige jahmatavam – ka kolleegide poolt. Lugu on saanud hulga emotsionaalset vastukaja ja näiteid õpetajavastasest vägivallast tuleb aina juurde.

Kuigi pilt tundub sünge, pakun mõne lahenduse, mis on üldiselt teada, aga annaksid tulemust, kui kodanikuühiskonnale omaselt ühise eesmärgi nimel töötaksime. Panustama peaksid nii õpetajad, kooli juhtkond kui ka lapsevanemad ning mõni muudatus tuleks kavandada haridussüsteemis laiemalt.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles