Mõtte keelest ja keele mõttest

  • Võõrkeelne väljendus on nüansivaesem ega küüni akadeemilise kõrgkeeleni.
  • Eesti humanitaariteaduste õppekavad õppekeel peaks olema eesti keel.
  • Uurimistulemuste sõnastamine eesti keeles toetab eesti kultuuri arengut.

Keel ja mõte.

FOTO: Pm

Töötan keelega. Aastakümneid humanitaaria väljal tegutsejana tajun, kui erinevaks vormub mu mõte siis, kui väljendan seda – olgu kirjalikult või suuliselt – eesti keeles või saksa-inglise-vene-soome keeles, keeltes, mida valdan päris hästi.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

​Olen neis kõigis keeltes ka loenguid pidanud. Mitte et ma ei suudaks ära öelda üldist sisu, aga võõrkeelne väljendus on lamedam, amorfsem, nüansivaesem ega küüni tegelikult akadeemilise kõrgkeeleni. Viimane, julgen uskuda, on vältimatult seotud minu enda emakeelelise rikkuse ja kirjutamisel-kõnelemisel sündiva keeleloomega. Kaasneva tunde nimi on piisamatus ja see tekitab minus muidugi ebamugavust, mistõttu kasutan publitseerimise ja ettekande puhul alati professionaalse tõlgi abi, kellega koostöös sünnib lõpuks ka mõtteid adekvaatselt väljendav tekst.

Tagasi üles