Graanulitootjad osutavad puidutööstusele koristamisteenust

  • Taastuvatest allikatest energiatootmine on nii Euroopas kui Eestis tõusev trend
  • Graanulitööstuse tooraine koosneb saetööstuse jääkidest ja kehvemast ümarpuidust
  • Kogu Graanul Investi toodangust läheb 98 protsenti ekspordiks

Margus Milk näitab graanulipressi, mis töötab hakklihamasina põhimõttel.

FOTO: Arvo Meeks/Lõuna-Eesti Postimees

Möödunud aasta sügisel käis Postimees uudistamas Toftani saeveskit Võrumaal. Nüüd läksime külla nende üleaedsetele, Osula puidugraanulitehasesse. OÜ Osula Graanul kuulub AS Graanul Investi kontserni ja nii võtsidki meid vastu Graanul Investi juhatuse liige ja tootmisjuht Jaano Haidla ning Osula tehase juhataja Margus Milk. Ringkäigul tehase territooriumil näidati meile ette puidugraanulite valmistamise kõik peamised tehnoloogilised etapid.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Tänapäevase tehnoloogia tase hakkab peale juba tehase väravast: 3D-arvutiprogramm mõõdab kiiresti üle kõik saabuvad koormad, olgu tegemist ümarmaterjali või saepuruga. Jaano Haidla selgituse järgi koosnebki nende tooraine enam-vähem võrdsetes osades saetööstuste jääkidest (saepuru, höövlilaast, puuklotsid jne) ning väheväärtuslikust ümarmaterjalist, mis sae- ja vineeritööstusele ei sobi. Prullideks ei lähe aga igasugune puiduhake – võsa- ja oksahake ning ümarmaterjali koorimisjäägid kasutatakse ära tehase territooriumil asuvas koostootmisjaamas.

«Meie tööstust võib nimetada heas mõttes saetööstuste koristajaks, me koristame ära saetööstuste jäägid. Ja metsa poole pealt oleme sanitari rollis,» ütleb Jaano Haidla. Puidugraanulitehasesse jõuab see materjal, mis kuhugi mujale enam ei kõlba. Koostootmisjaamas põletatakse ära ka kõik riidapõhjad, viimane kui puidukübe, üle ei jää midagi. Tuhk antakse tasuta põllumeestele, kes selle põllu peale väetiseks veavad.

Tagasi üles