Valga + Valka = Walk

Piiritõkete majandusliku mõju kohta tehtud uuring ELi sisemajanduse kogutoodangule ja tööhõivele näitas, et need piirkonnad võiksid olla kaheksa protsenti rikkamad.

FOTO: Joakim Klementi/Eesti Meedia

Eesti-Läti ajalugu on kui suur seljakott, milles eri aegadest ühiseid koostöökogemusi. Liivimaa, mis hõlmas Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti alad, on andnud eestlastele ja lätlastele ajaloolise ühistunnetuse.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

​Kaksiklinna Valga-Valka esmanimi Walk pärineb Liivimaa ordu dokumentidest 1266. aastast. Eesti ja Läti piirivaidluse rahvusvaheline komisjon eesotsas Briti koloneli Tallensiga jagas linna kaheks 1920. aastal. Mis oleks, kui võtta ette linna taasühendamine ajaloolise nimekujuga Walk? Valga vallavolikogu ja Vidzeme kihelkonnakogu saaksid elanikelt mandaadi ning pöörduksid Eesti ja Läti valitsuse poole eripiirkonna moodustamise ja nimemuutmise ettepanekuga, et ajaloolise märgi all seada eeskujuks Euroopa piiriülesest koostööst majandusliku, sotsiaalse ja territoriaalse ühtekuuluvuse edu väljamängimine. Walka ühisomavalitsuse mõtet on omanäoliselt propageerinud Igor Gräzin, kes näeb riikideülese omavalitsusena Kreis Walka loomist, mille juriidiliseks aluseks on Euroopa kohaliku omavalitsuse harta. Kuigi ajaloolist Liivimaad ei ole enam sada aastat, on põhjust saada mandaat eksperimendiks. Seda enam, et mõlemad riigid on Euroopa Liidu ja NATO liikmed ja kohapeal on tahet.

Tagasi üles