Kas Kreml võib sekkuda Eesti valimistesse? (9)

Vladimir Sazonov
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Trollide farmina tuntud Interneti Uurimise Agentuurile kuuluv hoone Peterburis. Asutus on tihedalt seotud Putini ringkonnaga ja Vene luureteenistustega.
Trollide farmina tuntud Interneti Uurimise Agentuurile kuuluv hoone Peterburis. Asutus on tihedalt seotud Putini ringkonnaga ja Vene luureteenistustega. Foto: Naira Davlašjan/AP/SCANPIX

Et laiendada mõjusfääri, lõhkuda Euroopa ja laiemalt Euro-Atlandi regiooni sisemist julgeolekut ning ühtsust, peab Vladimir Putini režiim kõikvõimalikke vahendeid, abinõusid ja kanaleid kasutades lääne vastu eritasandilist hübriidsõda, tekitades meie julgeolekut õõnestavaid väljakutseid ja hübriidohte. Neid esineb kõikidel strateegilistel tasanditel – eelkõige info- ja küberruumis – ning need võivad muu hulgas mõjutada sise- ja välispoliitilisi arenguid.

Viimasel ajal on sagenenud juhtumid, mil on üritatud eri viisidel sekkuda teiste riikide valimistesse ja neid mõjutada näiteks küberrünnakute, infooperatsioonide, poliitikute äraostmise, igasuguste meediamanipulatsioonide ning valeuudiste abil. Teisisõnu on üritatud tekitada destruktiivseid protsesse poliitilistes süsteemides seoses valimiste või referendumitega.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles