Kuidas kaitsta väärtuslikku põllumaad

Tellijale
avatud
3

Põllumaale ehitatud majad.

FOTO: Postimees

Arvatavasti ei jõua riigikogu praegune koosseis lõpuni menetleda väärtusliku põllumajandusmaa kaitset reguleerivat seaduseelnõu (735 SE). Eelnõu abil püütakse reformida senist põllumajandusmaade kasutamise praktikat ning piirata väärtusliku põllumajandusmaa kasutamist muul otstarbel, eelkõige põllumajandusmaa täisehitamist ja metsastamist. Seaduseelnõu menetlemine on osutunud keerukamaks, kui esialgu arvati, kuna huvigruppe on palju ning konkreetsete kompromisside ja lahenduste leidmine võtab aega. Ometi on vajadus selle reformi järele tõsine.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele

Eelnõu sõnum on üheselt arusaadav: põllumaa on väga väärtuslik ressurss, mida tuleb säilitada ja targalt majandada. Kui omanik ei taha põllumaaga tegeleda, tuleks see välja rentida, et säiliks põllumaa väärtus, või siis kaaluda müüki (viimast tehes peaks vältima maadega spekuleerijaid). Kohe kindlasti ei tohiks lasta väärtuslikul põllumaal kasutult seista, kuna korrapäraselt hooldamata põllumajandusmaa hakkab võsastuma, mis toob kaasa maa turuväärtuse langemise. Omanikud peaksid endale teadvustama, et võsastunud põllumaade uuesti kasutusse võtmine on kallis. Harilikult maksab selle lõbu lõpuks kinni omanik ise, kes on sunnitud rentima või müüma oma vara mitu korda odavamalt, kui ta oleks saanud sihtotstarbeliselt kasutatud põllumaa eest.

Võib loota, et järgmine riigikogu koosseis võtab põllumaade kaitsmise kiiresti oma tööülesandeks. Kõrge viljakusega põllumajandusmaa ja mullastik on Eesti riigi püsimiseks sama tähtis kui metsad ja puit. Eestis on ikka toitu kasvatatud ning loodetavasti jätkub see nii ka tulevikus. Viljaka põllumajandusmaa säilimine tagab Eestile hädavajaliku suveräänse toidujulgeoleku ning garantii, et eestlaste kõhutäis ei sõltu ainult teiste riikide toodangust.

Tagasi üles