Krista Kerge: Kehvemad koolid või kehvem sugu?

  • Eesti poiste lugemisalane mahajäämus tüdrukutest on suurem OECD keskmisest.
  • Algklassides lugemisess soolisi erinevusi pole, probleemid algavad 6. klassist.
  • Kirjaoskuse eest lasub vastutus kogu koolil, mitte üksnes eesti keele õpetajal.

Kes püsivad sees ja kes langevad välja? Hariduslõhel on niihästi kultuurilisi kui ka bioloogilisi põhjusi.

FOTO: Mati Hiis

Avalikke uurimistulemusi sirvides saab selgeks sooline hariduslõhe: Eesti meessoo õpiedu jääb mitmes osas vastassoole alla. Poiste väljalangemus ületab põhikoolis tüdrukute oma kaks korda ja ülikooli lõpetab kaks korda vähem mehi kui naisi (HTM 2015). Viga näib olevat koolikultuuris.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ameerika teadlased on leidnud, et kehvema kvaliteediga koolid kas toetavad varjatult või vähemalt ei takista sellise koolikultuuri teket, mis peab vastandumist koolile ja õpetajatele maskuliinse käitumise osaks. Kas järeldada, et Eesti kümnetes artiklites sooprobleemseks kuulutatud ühtluskool kujutabki endast kehvemate koolide kooslust?

Tagasi üles