Olari Taal: riigikogu aastal 2023 – kas ikka «kummitempel» või erksa riigi keskus?
Parlamendilt oodatakse sisuliste arutelude pidamist, mitte vaid valitsuse otsuste vormistamist

  • Inimesi valimiskastide juures ei tohi mingil juhul pidada rumalaks.
  • Kõige aplamalt võeti kinni vähendada riigikogu koosseisu 101-lt 91-ni.
  • Ministrite avalik ärakuulamine enne ametisse kinnitamist on populaarne idee.
  • Ühisosa on erakondadel olemas, mis toidab lootust, et riigireform tuleb.

Riigireformi Sihtasutuse juhatusse kuuluvad lisaks Olari Taalile (paremal) ka Jüri Käo ja Rait Maruste.

FOTO: Jarek Jõepera

Inimesed valimiskastide juures ei ole lollid – nad saavad aru, et valitsusel on võim ja parlament on enamjaolt «kummitempli» rollis. Kas see jätkub uuel kümnendil, sõltub riigireformi elluviimisest.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Kui mullu mais asutati Jüri Raidla poolt väljakäidud riigiuuenduse idee edasiarendamiseks Riigireformi Sihtasutus, oli selle üks eesmärkidest anda riigikogule võimu juurde. Et parlamendist saaks riigijuhtimise gravitatsioonikeskus, kus toimuvad kõige olulisemad debatid ja mis oleks eestvedaja, kellest lähtuvad olulised otsused.

Tagasi üles