Poliitiline eliit kui muutuste eestvedaja

  • Aastail 1881–1934 vähenes nii üld- kui ka abielusündimus Eestis ligi kaks korda.
  • Meie sõdadevahelise poliiteliidi hällid olid tühjemad kui riigis keskmiselt.
  • Agraarpoliitikute peredes sirgus enam lapsi kui linnastunud vasakpoolsetel.

Riigimees ja Postimehe omanik Jaan Tõnisson oli paljulapseline isa. 1928. aastal tehtud perepildil istuvad tütar Hilja, abikaasa Hilda, pereisa Jaan ja tütar Lagle, seisavad pojad Heldur, Ilmar ja Lembit-Rein.

FOTO: Postimehe arhiiv

Rahvastikuajalugu on näidanud, et muutused eliidi käitumises võivad viidata ees seisvatele laiematele ühiskonnamuutustele. Mitme teadustöö järgi sai valdavalt 19. sajandil alanud demograafilise üleminekuga kaasnenud sündimuse enneolematu vähenemine alguse just eliidi hulgast ning levis siis aja jooksul lihtrahva sekka. Sama on leitud ka suremust märkimisväärselt vähendanud hügieeniharjumuste juurdumise puhul.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Rahvastikuajaloolane Mark Gortfelder käsitleb 2016. aastal Tartu Ülikoolis valminud magistritöös «Esimese iseseisvusaja Eesti poliitilise eliidi sündimuskäitumine» toonaste poliitiliselt aktiivsete inimeste sündimuskäitumist ning võrdleb seda üldrahvastiku omaga. Samuti uuritakse töös poliitilise eliidi siseseid lahknevusi poliitiliste suunitluste ja erakondade kaupa. Uuringu valimisse kuulusid Eesti esinduskogude, sh ka asutava kogu, rahvuskogu ning VI riigikogu liikmed, samuti III, IV ja V riigikokku kandideerijad.

Tagasi üles