Kas maailmavaade loeb ka magamistoas?

  • Lasterikaste osatähtsuses on erakondadevahelised erinevused väga suured.
  • Parlamendiliikmete abielulisus on tugevas seoses saadud laste arvuga.
  • Poliitiku püsisuhtes olemisel pole laste saamisele sama mõju kui abielul.

Poliiitikute lapsed.

FOTO: Postimees

Riigikogu valimiste eel on rahvastiku ja kestmise küsimused selgelt esiplaanil ning see on kahtlemata väga positiivne. Mitu erakonda näeb sündimuse kasvu toetamist Eesti tuleviku seisukohalt esmajärjekorras lahendamist vajava teemana. Uusi ja (ressursi)mahukaid lahendusi on pakkunud välja pea kõik erakonnad. Milline on aga erakondade enda eeskuju? Kuidas on panustanud tööd lõpetava riigikogu ja valitsuse liikmed ise Eesti kestmisse?

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Nelja erakonna – EKRE, Isamaa, Keskerakonna ja Vabaerakonna – poliitikutel, aga ka fraktsiooni mitte kuuluvatel ehk n-ö aknaalustel saadikutel on keskmine laste arv üle rahvastikutaasteks vajaliku piiri.

Kõige enam lapsi on rahvuskonservatiivide saadikurühma liikmetel, keskmiselt koguni 3,17. Teisel kohal on fraktsioonitud (2,71), kolmandal Isamaa (2,53), neljandal Vabaerakonna (2,33) ja viiendal Keskerakonna (2,29) esindajad. Pingerea lõpus on oravaparteilased napilt taastetasemest allapoole jääva 2,04 järeltulijaga ja päris viimased sotsiaaldemokraadid keskmiselt 1,94 lapsega. On tähelepanuväärne, et mida liberaalsem on erakonna maailmavaade, seda vähem on riigikogu ja valitsuse liikmetel lapsi.

Tagasi üles