On vabade riikide murdmatu liidu... (10)

Martin Ehala
, Tartu Ülikooli professor, Meie Eesti toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker tervitab Hispaania välisministrit Alfonso Dastist. 
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Junker tervitab Hispaania välisministrit Alfonso Dastist. Foto: TATYANA ZENKOVICH/AFP

Taasiseseisvunud Eesti keele- ja lõimimispoliitika nurgakivi on olnud põhimõte, et eesti keeles peab Eestis kõikjal hakkama saama ja eesti keel on Eesti ühiskonna põhiline suhtlemisvahend. See on hakanud murenema. Nende puhul, kes räägivad inglise keelt, eesti keele oskamist miskipärast vajalikuks ei peeta.

Näiteks välisüliõpilased on pärast lõpetamist oodatud Eesti tööjõuturule ja juba praegu jääb neist lõpetamise järel siia 20 protsenti (ja IT alal koguni 50 protsenti). Ometi eeldatakse, et oma õpingute, elu ja hilisema tööga saavad nad hakkama inglise keele keeles. Eesti keele õpe pole siiani ingliskeelsetel kavadel õppivatele välisüliõpilastele kohustuslik.

On selge, et kui välisüliõpilastele jäetakse esimesest õppeaastast mulje, et eesti keele oskus pole Eestis vajalik, siis hiljem on neid raske selleks motiveerida. Ja kui eesti üliõpilased harjutatakse esimesest õppeaastast sellega, et mitmerahvuseline üliõpilaskond õpib ja suhtleb inglise keeles, siis muutub nende jaoks loomulikuks, et teisest rahvusest inimesega suheldaksegi Eestis inglise, mitte eesti keeles.

Kommentaarid (10)
Copy
Tagasi üles