Agu Laius: omavalitsused ja kogukonnad on regionaalse arengu võti

  • Kui suudame luua tugevad kogukonnad, siis see ongi Eesti arengu alus.
  • Toetused peaksid olema nagu rätsepatöö ja lähtuma kohalikest oludest.
  • Huvi teha koostööd tulgu omavalitsustelt, mitte aga riigi sunniga.

Endise Tartu maavalitsuse maja ootab tänavu ees suur remont ja ümberehitus. Pärast seda asuvad seal tegutsema uued rentnikud.

FOTO: Kristjan Teedema

Elanikkonna laialipaigutamine iseenesest ei loo territoriaalset julgeolekut, kui seal ei ole töökohti ega mingeid avaliku võimu struktuure. Sellest on vähe, kui riiklikesse programmidesse kirjutatakse töökohtade loomisest, mis aga ei ole kirjutaja ametkonna pädevuses. Tulemuslikult saab planeerida töökohti vaid siis, kui on kaasatud kõik pädevad vastutajad ja omavalitsused.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Arengukavu on vorbitud palju, enamasti leidub neis ka regionaalseid mõtteid, kuid need jäävad ebamääraseks, kuna pole selge, kes neid ellu viib. Heal juhul luuakse toetuste saamiseks programm, mille eesmärk pole aga tihtilugu selge ega mõõdetav ning teostus on arusaamatu. Sageli sellised programmid dubleerivad üksteist ja nii killustatakse ressurssi olulise asemel paljudele pisiprojektidele. See on ametkondade huvi saada võimalikult ulatuslikult toetuse saajate tunnustust.

Toetused peaksid olema rätsepatöö, mitte masstoodang, lähtuma kohalikest oludest ja panustama sinna, kuhu kohapeal ise piisavalt panustada ei suudeta või ka ei soovita, kuid mida on vaja ühiskonnale.

Tagasi üles