Lembit Maamets: metsa üleraie on laen tuleviku arvel

  • Metsmaa hind on kahe viimase aastaga tõusnud 50 protsenti.
  • Metsast ei saa rohkem välja võtta, kui vanajumal annab.
  • Eestis kasutatakse praegukõiki võimalikke põhjendusi, et mingi mets maha raiuda.
  • Mets on taastuv loodusvara vaid seni, kui me kasutame seda taastumise piires.

Metsamaa ja kuusepalgi hind. 

FOTO: P M

Elupõline metsamees Lembit Maamets leiab, et kui meie rahanduses mõistetakse, et majanduse aluseks on kapitali akumulatsioon ja intressitulu, siis metsanduses on mindud vastupidi, tarbimise teed. Metsa maharaiumiseks sobib praegu iga põhjendus – tegelikult aga peaks tegutsema heaperemehelikult raienormi piires.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Möödunud aastal rääkis ta Postimehe keskkonnarubriigis, mis on metsamaa turul viimase 25 aasta jooksul toimunud. Tookord ütles Maamets, et tal pole veel 2017. aasta andmeid, aga metsamaa hind tegi igal juhul kõva hüppe.

Mis on selle kolmveerand aasta jooksul metsamaa turul muutunud?

Kõigepealt tuleb rääkida, mis on puiduturul muutunud, need asjad on omavahel seotud. Metsamaa hind on kahe aastaga (2016–2018) tõusnud ligi 50 protsenti. Seda hinnatõusu on kindlasti vedanud puidu kallinemine, aga ka suurinvestorite tulek metsamaa turule ja muud asjaolud. Kui paar aastat tagasi oli korraliku palgimetsa hektari hind 10 000 euro kandis, siis praegu kipub olema juba 15 000 ja rohkem.

Tagasi üles