Rahvusliku kasvatuse kongress pidas vajalikuks ka eugeenikat

  • Unistus eestlaste arvu kahekordistamisest elas juba 80–90 aastat tagasi.
  • Rahvusliku kasvatuse kongressidel tunti muret eelkõige madala sündimuse pärast.
  • Sündimuse kasvuks peeti vajalikuks soodustada noorte tervete perede loomist.

I rahvusliku kasvatuse kongressist osavõtjad Tartus 2. ja 3. jaanuaril 1927.

FOTO: Tõusmed nr 1, 1927; www.digar.ee

Eesti rahvastikuprobleemidele lahenduste otsimisel on pikk ajalugu. Kantuna murest, et «eesti tuba kipub tühjaks jääma», korraldati juba 92 aastat tagasi, 1927. aasta alguses Tartus esimest korda rühma haritlaste eestvõttel Eestis I rahvusliku kasvatuse kongress.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

II rahvusliku kasvatuse kongressi resolutsioonis leiti, et sündimuse vähenemine muutub rahvale ja riigile saatuslikuks. «Eesti terve laps on riigi kallimaid varu ja lasterohkus terves perekonnas on kohustus Eesti riigi vastu,» rõhutati seal laste tähtsust. Sündimuse kasvuks peeti vajalikuks soodustada noorte tervete perede loomist, näiteks pakkudes neile maad või tööd riigi- ja omavalitsusasutustes. Samuti laste sündi nendesse peredesse, tasakaalustades «lasterohkusest tekkinud perekonna koormatust» ning samas kärpides «vallalisest põlvest ja lasteta abielust tingitud soodustust».

Tagasi üles