Rahvusliku kasvatuse kongress pidas vajalikuks ka eugeenikat

I rahvusliku kasvatuse kongressist osavõtjad Tartus 2. ja 3. jaanuaril 1927. Foto: Tõusmed nr 1, 1927; www.digar.ee

Eesti rahvastikuprobleemidele lahenduste otsimisel on pikk ajalugu. Kantuna murest, et «eesti tuba kipub tühjaks jääma», korraldati juba 92 aastat tagasi, 1927. aasta alguses Tartus esimest korda rühma haritlaste eestvõttel Eestis I rahvusliku kasvatuse kongress.

II rahvusliku kasvatuse kongressi resolutsioonis leiti, et sündimuse vähenemine muutub rahvale ja riigile saatuslikuks. «Eesti terve laps on riigi kallimaid varu ja lasterohkus terves perekonnas on kohustus Eesti riigi vastu,» rõhutati seal laste tähtsust. Sündimuse kasvuks peeti vajalikuks soodustada noorte tervete perede loomist, näiteks pakkudes neile maad või tööd riigi- ja omavalitsusasutustes. Samuti laste sündi nendesse peredesse, tasakaalustades «lasterohkusest tekkinud perekonna koormatust» ning samas kärpides «vallalisest põlvest ja lasteta abielust tingitud soodustust».