​Metsa poole kasvatus ja maavillane haridus (4)

Kaja Karu-Espenberg
, kogukonnakoolide eestvedaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed peavad ise tegema võimetekohaseid valikuid. Gaia Kooli õpilane Maria puu otsas turnimas.
Lapsed peavad ise tegema võimetekohaseid valikuid. Gaia Kooli õpilane Maria puu otsas turnimas. Foto: Paavo Eensalu

Eestis on hakatud teadvustama looduslähedase eluviisi olulisust, metsa ja puhta looduse väärtust – need teemad on aktuaalsed ka seoses haridusega, mis loob ja kujundab tulevikku. Paraku on meie koolides palju formaalset ning vähe kohta loomulikule, sageli ei saa kooliperel kujuneda eluterveid suhteid ning koolis ei toimugi inimeste tegelikku kohtumist.

Üks teise klassi õpilane ütles näiteks, et tal oli ebamugav oma klassiõpetajaga arenguvestlusel suhelda, sest ta ei ole oma õpetajale kunagi nii lähedal olnud. Missugused suhted sellises keskkonnas inimeste vahel tekivad? Mis juhtub, kui laps ei tunne ennast isiksusena, kellest hoolitakse ja kelle jaoks on aega? Lapsed võõrduvad õpetajatest ja koolist.

Kool peaks muutuma taas paigaks, kuhu lapsed tahavad minna, kus nad tunnevad, et igaüks neist on lahkelt oodatud, paigaks, kus nii lapsed kui ka täiskasvanud tunnevad koos olemisest rõõmu. Neid tingimusi täitmata ei ole soodsat keskkonda arenguks loodud, uudishimu ja õpihuvi kaob. Selle asemel, et õpilastele arenguteel uksi avada, kool hoopis sulgeb neid. Laste anded uinuvad, isiksused ei leia oma teed ega kutsumust.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles