Margit Sutrop: Paindlikud õpiteed – tulevikuhariduse suurim muutus

Margit Sutrop
, Tartu Ülikooli praktilise filosoofia professor
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuleviku haridussüsteemis peaks inimesel olema võimalus valida oma individuaalne õpirada.
Tuleviku haridussüsteemis peaks inimesel olema võimalus valida oma individuaalne õpirada. Foto: Caro/Schuelke/Scanpix

Haridusvisiooni 2035 koostatakse lähtudes tõdemusest, et me ei tea, millised hakkavad olema tuleviku ametid ja millist tehnoloogiat inimesed siis kasutavad. Selleks et tulevikus edukalt hakkama saada, on vaja kujundada õpilaste õpivõimet ja enesejuhtimisoskust. Haridussüsteem peab aga muutuma õppijakeskseks – lähtuma õppija võimetest ja vajadustest.

Praegune haridussüsteem on nagu kaubamaja, mis pakub küll mitme tegumoe ja suurusega riideid, kuid standardmõõdust väiksemal või suuremal on raske parajat leida – targem on minna hoopis rätsepa juurde. Tuleviku haridus peaks meenutama pigem rätsepaülikonna õmblemist ja arvestama, et inimesed on erinevad. Igaüks on andekas omamoodi, tugev oma alal ja õpib oma kiirusega. Selleks et haridus saaks anda igale inimesele võimaluse elada õnnelikku elu, peab see toetama iga õppija potentsiaali maksimaalset avamist ja kasutamist. Iga kooli lõpetanud noor peaks leidma oma koha ja eneseteostuse.

Igaühele huvide ja võimete järgi

Juba Eesti elukestva õppe haridusstrateegia 2020 seadis eesmärgiks iga õppija individuaalse arengu toetamise kõigil haridusastmetel ja -liikides. Paraku pole me praegu sellele eesmärgile palju lähemal: endiselt on vähe võimalusi arvestada õppekava täitmisena huvihariduses või tööl omandatut ning kõiki õpetatakse ühesuguse õppekava järgi samas tempos.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles