Erkki Koort: esimene e-riik julgeolekunõukokku!

Meie Eesti toimetaja Erkki Koort. Foto: Konstantin Sednev

• Nagu igal valimisel, on kandideerimise kõrval oluline ka programm.
• ÜRO Julgeolekunõukokku kandideerimine on laiendanud meie diplomaatia haaret.
• Nõukogus tuleb teha ka otsuseid, mis meie julgeolekut ei suurenda.

Eesti diplomaatia ja riigi juhtkond on teinud ära suure töö, et Eesti Vabariik oleks aastatel 2020–2021 Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) Julgeolekunõukogu mitteametlik liige. On kõlanud kahtlusi, kas see on mõistlik ega maksa liiga palju. Üht ütlust parafraseerides võib öelda, et see on ju tubane töö ja ka materjal ei maksa midagi. Diplomaatide töö ongi mööda maailma ringi käia ning Eestile tuntust ja toetust koguda.

Praegu saab kindlalt öelda, et Eesti diplomaadid ei oleks julgeolekunõukokku kandideerimiseta paljude kontaktideni jõudnudki. Peaminister on kohtunud paljude riigijuhtidega, kellega muidu poleks tema teed iialgi ristunud. Eesti diplomaatia on saanud väga paljudest meile mitte traditsioonilistest partneritest teadlikumaks, ning mis peamine, meie tuntus selliste riikide otsustajate hulgas on samuti tublisti kasvanud.

Eesti püüdlusi ÜRO Julgeolekunõukokku on peaaegu üksmeelselt toetanud kõik parteid oma valimisprogrammides. Õigemini, need, kes mainisid, need ka toetasid. Mõni läks kaugemale ega piirdunud vaid kandideerimise toetamisega, vaid nägi ette ka aktiivset osalemist nõukogu töös. Kõlab nagu plaan, kuid mis on meie järgmine sama kaaluga välispoliitiline samm? Ideid polnud ühegi partei programmis.

Vähe on selgitatud, mille me nõukogus eesmärgiks võtame ja mille eest seisame. Demokraatlikud väärtused, olgu. Ukrainalt Krimmi äravõtmise mittetunnustamine, hästi. E-riigi võimaluste tutvustamine, ka võib. Kuid kas on veel midagi, mõni valdkond, kus just Eesti saaks olla järgmine suure kaaluga eestkõneleja?

Mis on meie järgmine sama kaaluga välispoliitiline samm? Ideid polnud ühegi partei programmis.

Eesti on kahtluseta maailma suurim e-riik ning seda positiivselt kasutada on ülimõistlik. Meie suurus ja mõju füüsilises maailmas on väga erinev meie mõjust ja suurusest digitaalses maailmas. See kokku annab meile mõju, mida 45 000 ruutkilomeetri suurune riik saavutab maailmas väga harva.

​Ometi peame arvestama, et mitte kõik riigid ei ole sama digitaalsed. Tasub arvestada, et e-lahendused teevad süsteemid läbipaistvaks, mis ei pruugi olla kõigi režiimide huvides. See ei tähenda, et me ei võiks neid pakkuda, kuid peame arvestama, et nõudlust ei pruugi olla.

Oluline küsimus on see, mida me ÜRO Julgeolekunõukogus teeme, kuid vähemalt sama tähtis on, mida me ei tee. Selle aja jooksul, mis me oleme nõukogu liige, tuleb kahtlemata ette ka ka meie partnereid puudutavaid küsimusi. Millise seisukoha me võtame, kui ühel pool on meie suurim liitlane Ameerika Ühendriigid ja teisel pool… teised? Või jätame seisukoha võtmata?

Arvestades maailmas toimuvat, ei tule meie kandideerimine just kõige sobivamal ajal. Riske saab maandada, kuid peame arvestama, et kõik nõukogust läbi käivad küsimused, mis ka meie otsust nõuavad, ei pruugi meie julgeolekut tugevdada.