Martin Ehala: Eestisse võiks jääda ka tipptasemel vene koole

  • Ühtset eesti kooli ei tohiks rajada kampaania korras plats-puhtaks-meetodiga.
  • Lõiming ei toimu edukalt, kui vähemuse osakaal koolis on üle 30 protsendi.
  • Ida-Virumaa vajab investeeringuid, et leida tipptasemel eestikeelseid õpetajaid.

Kohtla-Järve tulevane riigigümnaasium.

FOTO: Ab Boa

Nõukogude ajast päranduseks saadud keeleliselt eristatud koolisüsteem on praeguseks arvatavasti 70 aastat vana. Täpset vanust pole võimalik määrata, sest venekeelset kooli ei loodud ühegi üleliidulise käskkirjaga, vaid see kujunes vajaduse sunnil iseenesest.

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Kõigepealt nõukogude sõjaväelinnakute juurde ohvitseride laste jaoks, seejärel suurte üleliiduliste ettevõtete juurde. Hardo Aasmäe on öelnud, et isetekkeline vene kool muutus Eesti haridussüsteemi institutsionaalseks osaks 70ndatel.

Nüüd oleme uuenduste algul, millega see nõukogude süsteemi pärand lakkab olemast. Eesti ja vene õppekeelega koolide ühendamist võib liialdamata nimetada sajandi kooliuuenduseks, sest see mõjutab ühtviisi kõigi õpilaste õpikeskkonda, olgu nende emakeel eesti, vene või midagi muud. Tuleb vaid loota, et poliitikud ei püüa seda saavutada kampaania korras plats-puhtaks-meetodiga.

Tagasi üles